Oluline Vene agressioonisõjas Ukrainas neljapäeval, 5. juunil kell 20.25:

- Trump: palusin Putinil Ukraina droonirünnakule mitte vastata;

- Ukraina luureteenistus: Vene droonitööstus tugineb Hiina komponentidele;

- Ukraina teatas Venemaa raketilaskesüsteemide hävitamisest;

- Venemaa õhurünnakus Tšernihivi oblastis hukkus viis inimest;

- Venemaa õhurünnakus Harkivile sai viga vähemalt 17 inimest;

- Zelenski sõnul tunneb Putin karistamatust;

- Norra välisministri sõnul ei näita Venemaa valmisolekut rahuks;

- USA suunab osa Ukrainale mõeldud droonitõrjevahenditest oma vägedele;

- Põhja-Korea lubas tingimusteta toetust Venemaa sõjale Ukrainas;

- Poola ekspert: Ukraina-Poola suhted president Nawrocki ajal ei muutu;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 930 sõdurit.

Trump: palusin Putinil Ukraina droonirünnakule mitte vastata

USA president Donald Trump ütles neljapäeval, et palus Vene president Vladimir Putinil mitte vastata Ukraina droonirünnakule Venemaa sõjaväelennuväljadele.

"Ma ütlesin: "ära tee seda, sa ei peaks seda tegema, sa peaks selle peatama,"" ütles Trump ajakirjanikele, kuid lisas, et Putin ütles talle, et "tal pole valikud".

Ukraina luureteenistus: Vene droonitööstus tugineb Hiina komponentidele

Venemaa plaanib 2025. aastal toota Ukraina-vastase sõja tarbeks kaks miljonit FPV-drooni ja 30 000 pikamaa- ja peibutusdrooni, ütles Ukraina välisluureteenistuse pressiesindaja Oleh Aleksandrov Politicole. Aleksandrovi sõnul sõltub Venemaa droonide tootmine suuresti Hiina komponentidest.

Vaatamata Pekingi avalikele eitustele jätkavad Hiina tootjad Venemaa varustamist elektroonika ja tehnoloogiaga, rääkis Aleksandrov. "Nad kasutavad niinimetatud varifirmasid, muudavad nimesid, teevad kõike, et vältida ekspordikontrolli ja sanktsioone," ütles ta.

Väikeste tootmiskuludega FPV-droonid on osutunud väga tõhusaks tankide, suurtükiväe ja muude väärtuslike sihtmärkide kahjustamisel.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei asejuht Pavlo Palisa ütles avalduses, et sel aastal on 80 protsenti Venemaa varustusele ja personalile tekitatud kahjustustest tekitatud droonidega. Ainuüksi mais hävitasid Ukraina droonid 89 000 Venemaa sihtmärki.

Ukrainal õnnestus sõja esimestel aastatel droonisõjas juhtpositsioon haarata. Riik tootis 2024. aastal kuni miljon taktikalist drooni ning seadis eesmärgiks toota 2025. aastal 2,5 miljonit taktikalist ja 30 000 pikamaa ründedrooni.

Kui Venemaa on järele jõudmas. Kui Ukraina toodab umbes 100 pikamaadrooni päevas, siis Venemaa on suutnud tootmist suurendada 300-ni päevas ja eesmärk on toota 500, ütles Zelenski eelmisel nädalal Kiievis ajakirjanikele.

Zelenski väitis, et Venemaal on palju rohkem rahalisi ressursse ja juurdepääs ka Hiina tehnoloogiale, näiteks Hiina DJI Mavic droonidele, mis algselt töötati välja tsiviilturu jaoks, kuid mida kasutavad sõjas laialdaselt mõlemad osapooled.

Kiiev väidab, et Hiina on piiranud ka Ukraina juurdepääsu uutele droonidele.

"Hiina Mavic on venelastele avatud ja ukrainlastele suletud. Nad lihtsalt sulgesid selle Euroopa ja Ukraina, sealhulgas EL-i jaoks. Venelastel on endiselt võimalus osta droone Hiina turult," ütles Zelenski.

Ukraina suurendas omaltpoolt droonide tootmist, mida kasutatakse Vene droonide allatulistamiseks.

Ukraina pöördus ka ebatraditsiooniliste meetodite poole – näiteks viis riik läbi suurejoonelise operatsiooni "Ämblikuvõrk", mille käigus smugeldati droonid veoautode kaudu Venemaale, et rünnata lennuväljadel seisvaid strateegilisi pommitajaid.

Kuid Venemaa hoiab Ukrainaga sammu.

Moskva pöördus fiiberoptiliste kaablite abil juhitavate droonide poole, mis on elektrooniliste vastumeetmete suhtes immuunsed. Neid kasutades suutis Kreml suures osas hävitada Ukraina logistilised marsruudid Venemaa Kurski oblastis ning suutis enamiku Ukraina vägedest sealt välja tõrjuda.

Venemaa teeb ka Ukraina droonide signaalide segamisel paremat tööd.

"Venelased suurendavad mitte ainult droonide, vaid ka raadioelektrooniliste sõjapidamisvahendite tootmist," ütles Ukraina drooniüksuse ülem Andriy ja lisas: "Meie rindeosas muutuvad raadiosagedused iga kahe nädala tagant. Seega, kui riik meile droone tarnib, on neist kasutatavad vaid umbes 20 protsenti. Peame pidevalt kulutama lisaraha ja aega nende droonide ümberkonfigureerimiseks."

Venemaa toodab oma pikamaa droone Tatarstani erimajandustsoonis Alabugas, kuhu on koondatud Iraani Shahed-tüüpi droonide tootmisliinid. Iževskis, 1800 kilomeetrit Ukrainast kirdes, asuv Kupoli tehas toodab pikamaa Garpiya droone. Lisaks asuvad suured droonide tootmisliinid ka Moskva oblastis, Jekaterinburgis, Peterburis ja mujal.

"Nende eesmärk on 2025. aastal toota umbes 30 000 pikamaadrooni ja lisaks 30 000 peibutusdrooni, mida nad kasutavad Ukraina õhukaitse koormamiseks," ütles Aleksandrov. "Mis puutub FPV-droonidesse, siis venelased plaanivad 2025. aastal toota neid tervelt kaks miljonit."

Ukraina teatas Venemaa raketilaskesüsteemide hävitamisest

Ukraina sõjavägi teatas neljapäeval, et tabas Venemaa Brjanski oblastis Vene raketilaskesüsteeme, mis valmistusid Ukrainat ründama.

"Üks Vene raketilaskeseade plahvatas ja tõenäoliselt said kahjustada veel kaks," teatas Ukraina relvajõudude peastaap sõnumirakenduse Telegram vahendusel.

Staabi teatel oli Brjanski oblastis asuva üksuse plaanitud rünnaku tõenäoline sihtmärk Ukraina pealinn Kiiev.

The Ukrainian Armed Forces and Security Service of Ukraine struck Russian Iskander missile systems.

A unit of the Russian army's 26th missile brigade, based in the Klintsy area of Russia's Bryansk region, attempted to launch a strike on Ukraine. Probably on Kyiv. As a result,… pic.twitter.com/cA8FYnPF3e

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) June 5, 2025

Venemaa tappis droonirünnakuga Tšernihivis viis inimest

Venemaa tappis ööl vastu neljapäeva korraldatud droonirünnakuga Ukraina Tšernihivi oblastis Prõlukõ linnas viis inimest ning kuus inimest sai haavata, teatas kohalik kuberner.

"Viis inimest on teadaolevalt surnud, nende seas kaks naist ja aastane laps, kes leiti varemetest," ütles Tšernihivi kuberner Vjatšeslav Tšaus sotsiaalmeediakanalis Telegram, lisades, et kuus inimest sai vigastada ja viidi haiglasse.

Kuberner lisas, et droonirünnaku plahvatused kahjustasid elumaju. 

Venemaa õhurünnakus Harkivile sai viga vähemalt 17 inimest

Venemaa suures õhurünnakus Harkivile sai vigastada 17 tsiviilisikut, sealhulgas lapsed ja rase naine, teatasid kohalikud võimuesindajad neljapäeval. 

"Vaenlase droonirünnaku ohvrite arv Harkivi Slobidski rajoonis on kasvanud 17-ni," seisis Harkivi oblastijuhi Oleh Sõnehubovi raportis kell 03.10.

Varasemalt oli linnapea Igor Terehhov andnud teada rünnakus vigasaanute arvu pidevast kasvust, kus ohvrite hulgas olid 9-aastane tüdruk ja 7-aastane poiss, kaks 13-aastast tüdrukut, 30-aastane rase naine, 17-aastane tüdruk, 79-aastane mees ja 74-aastane naine, ja 93-aastane naine.

Vene väed korraldasid ööl vastu neljapäeva, 5. juunit Harkivile kombineeritud löögi, milles sai hulk inimesi viga, majade juures põlevad korterid ja autod.

Rünnak toimus öösel kell 1.05, selles tabasid kaks ründedrooni Shahed kahte korruselamut. 

Zelenski sõnul tunneb Putin karistamatust

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin tunneb ennast karistamatult, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval pärast USA presidendi Donald Trumpi tehtud sotsiaalmeediapostitust tema telefonikõne kohta Putiniga.

"Paljud on Venemaaga erinevatel tasanditel rääkinud. Kuid ükski neist kõnelustest ei ole toonud usaldusväärset rahu ega isegi sõda peatanud. Kahjuks tunneb Putin karistamatust. Isegi pärast kõiki Venemaa kohutavaid rünnakuid valmistab Putin väidetavalt ette veelgi rohkem niinimetatud vastulööke," rääkis Zelenski.

"See tähendab, et iga uue rünnakuga ja iga diplomaatiaviivitusega näitab Venemaa keskmist sõrme kogu maailmale — kõigile neile, kes ikka veel kõhklevad talle survet suurendada," märkis Ukraina president.

"Ometi peaks just Venemaa rahu otsima. Just Moskvas peavad nad hakkama tundma, et sõjal on hind ja kõrge hind ning kõige kõrgemat hinda peaks maksma agressor," jätkas riigipea.

Zelenski tõi välja, et alates 2025. aasta algusest on Vene armee Ukrainat rünnanud ligi 27 700 lennukipommi, ligi 11 200 drooniga Shahed, 9000 muud tüüpi ründedrooni ning rohkem kui 700 raketiga, sealhulgas ka ballistiliste rakettidega.

"Selline on Vene rünnakute tempo ja nad kehtestasid selle tempo teadlikult täiemahulise sõja esimestest päevadest alates. Venemaa on restruktureerinud kogu oma riigi, ühiskonna ja majanduse, et suuta massiliselt ja karistamatult tappa inimesi teistes riikides," lisas Ukraina president.

Facts are stubborn things. Since the beginning of this year, the Russian army has carried out attacks against Ukraine using nearly 27,700 aerial bombs, almost 11,200 Shahed drones, around 9,000 other types of attack UAVs, and more than 700 missiles, including ballistic ones. And…

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 4, 2025

Zelenski märkis, et kui maailm reageerib Putini ähvardustele nõrgalt, siis tõlgendab ta seda valmisolekuna tema tegudele läbi sõrmede vaadata.

"Kui ta ei tunne jõudu ega survet, vaid tajub hoopis nõrkust, siis paneb Putin alati toime uusi kuritegusid. Putin näeb sellist suhtumist vaikiva loana. Loana uuteks julmusteks, uuteks rünnakuteks ja uuteks tapmisteks," jätkas riigipea.

"Seepärast oleme meie Ukrainas nii tänulikud kõigile maailmas, kes püüavad seda sõda peatada ja Venemaa rünnakuid lõpetada. Kõigile, kes ütlevad tapjale, et ta võetakse vastutusele. Kõigile, kes ütlevad, et Vene raketid ja pommid peavad lõpetama süütute elude võtmise," rõhutas Zelenski.

Norra välisministri sõnul ei näita Venemaa valmisolekut rahuks

Norra välisminister Espen Barth Eide ütles, et esmaspäeval Istanbulis toimunud Vene ja Ukraina delegatsioonide kohtumisel ei suutnud Venemaa taas üles näidata tegelikku valmisolekut rahuks või läbirääkimisteks.

Norra välisminister märkis kolmapäeval, et Venemaa poolt Ukrainale kõnelustel esitatud ettepanekud sisaldasid samu nõudmisi, mida Moskva oli ka varem esitanud.

"Need nõudmised ja Venemaa jätkuvad jõhkrad rünnakud Ukraina tsiviilelanike vastu näitavad, et Venemaa sõjalised eesmärgid on jäänud muutumatuks," sõnas Eide.

Välisminister tõi seejuures välja, et Istanbuli kõnelused toimusid vahetult pärast suurimaid Venemaa droonirünnakuid Ukrainale alates täiemahulisest sissetungist.

Ministri hinnangul osaleb Ukraina läbirääkimistel konstruktiivselt.

"Ukraina on teinud ettepaneku president Volodõmõr Zelenski ja Kremli liidri Vladimir Putini kohtumiseks, et kõnelustel edu saavutada, kuid Venemaa on sellega venitanud," lisas Eide.

"Toetame Ukraina ettepanekut tingimusteta relvarahuks kui esimest sammu õiglase ja kestva rahu suunas," jätkas Eide.

Minister lisas, et kuigi Istanbuli kohtumine ei toonud edu relvarahu küsimuses, siis oli osapoolte kokkulepe vangide vahetamise osas positiivne areng.

"Koos liitlaste ja partneritega töötame Ukraina tugevdamise ja Venemaale surve avaldamise nimel, mille hulgas sanktsioonide kaudu. See on ainus viis muuta Venemaa kavatsusi ja on vajalik kestva rahu saavutamiseks," kinnitas Norra minister.

USA suunab osa Ukrainale mõeldud droonitõrjevahenditest oma vägedele

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon suunab osa Ukrainale mõeldud droonivastase tehnoloogia komponentidest ümber Lähis-Idas paiknevatele Ameerika vägedele, teatas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

Pentagon teatas eelmisel nädalal ilma suurema kärata kongressile, et nüüd eraldatakse spetsiaalsed rakettide lõhkelaengud, mida Ukraina on kasutanud Vene droonide alla tulistamiseks, Lähis-Idas asuvatele USA õhujõudude üksustele. Selline otsus peegeldab Pentagoni vähenevat pühendumust Ukraina kaitse toetamisele, märkis WSJ.

Leht juhtis ka tähelepanu sellele, et otsus sai avalikuks pärast seda, kui president Trump teatas kolmapäeval, et Venemaa režiimijuht Vladimir Putin ütles talle telefonikõnes, et Moskva peab Ukraina hiljutistele rünnakutele otsustavalt reageerima, vähendades sellega sõja lõpetamise väljavaateid.

WSJ viitas ka sellele, USA kaitseminister Pete Hegseth ei osalenud kolmapäeval toimunud niinimetatud Ramsteini formaadi Ukrainat toetavate riikide kontaktrühma kohtumisel. Tegemist oli esimese korraga, kui USA kaitseminister jättis kohtumisele minemata.

"See on viimane samm mitmest sammust, mis USA on astunud, et distantseeruda sõjategevusest Ukrainas," tõdes uudisteagentuur Associated Press (AP).

Põhja-Korea lubas tingimusteta toetust Venemaa sõjale Ukrainas

Põhja-Korea liider Kim Jong-un lubas tingimusteta toetada Venemaad kõigis valdkondades, sealhulgas ka Moskva agressioonisõjas Ukraina vastu, teatas Põhja-Korea riiklik teabeagentuur (KCNA) neljapäeval.

"Pyongyang toetab tingimusteta Venemaa seisukohta ja välispoliitikat kõigis olulistes rahvusvahelistes poliitilistes küsimustes, sealhulgas Ukraina küsimuses," vahendas KCNA Kimi sõnu riiki külastavale Venemaa Julgeolekunõukogu sekretärile Sergei Šoigule.

Šoigu kohtus Kimiga kolmapäeval Pyongyangis.

Venemaa saatkonna teatel arutasid Šoigu ja Kim Ukraina kriisi ja olukorda Korea poolsaarel.

Kolmapäevane külaskäik Pyongyangi on Šoigul teine visiit vähem kui kolme kuu jooksul.

Poola ekspert: Ukraina-Poola suhted president Nawrocki ajal ei muutu

Suhted Kiievi ja Varssavi vahel ei muutu pärast Poola uueks presidendiks valitud Karol Nawrocki ametisse astumist, kuna Poolas püsib poliitiline konsensus selles, millised peaksid suhted Ukrainaga olema, rääkis kolmapäeval Poola välispoliitika ekspert.

"Usun, et Ukraina-Poola suhted ei muutu, kuna Poolas valitseb üldiselt lai erakondadevaheline konsensus selles, millised need suhted peaksid välja nägema. Aluseks on julgeolekuküsimused, mis tähendab Ukraina sõjalist ja poliitilist toetamist, et riik saaks end Venemaa eest kaitsta ja üldiselt oma riiklust tugevdada," rääkis Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (PISM) Ida-Euroopa programmi koordinaator ja Ukraina küsimuste ekspert Daniel Szeligowski uudisteagentuurile Ukrinform.

"Poola Ukraina-suunalise poliitika vaadete erinevus Karol Nawrocki ja tema hiljutise rivaali Rafał Trzaskowski vahel on paradoksaalsel kombel tähtsusetu," lisas asjatundja.

Eksperdi sõnul pooldasid mõlemad pragmaatilisemat ja otsustavamat poliitikat Ukraina suhtes.

Szeligowski kordas, et Poola peamistel poliitilistel jõududel on sarnane poliitiline arusaam suhetest Ukrainaga. Teise tegurina nimetas ekspert avalikku nõudlust, millele demokraatlikus riigis peaksid tähelepanu pöörama nii valitsus ja ka president. 

Nagu ta märkis, on Poolas tänaseni olnud mitteametlik pädevuste jaotus: president on Ukraina-suunalises poliitikas alati mänginud olulisemat rolli, kuid see on toimunud koostöös valitsusega. Samal ajal on Poola valitsus Ukraina suunal alati olnud vähem aktiivne.

"Osa rollist, mille president varem endale võttis, täidab nüüd peaminister. Raske on öelda, kas presidendi ja peaministri vahel saavutatakse kokkulepe Ukraina-suunalise poliitika küsimuses," sõnas Szeligowski.

Ekspert lisas, et Nawrocki sooviks luua kõrgeimal tasemel dialoogi Ukraina presidendiga, kus ajalugu on oluline element. Majandusküsimused, Ukraina integreerumine Euroopa Liidu ja sõjalise liiduga NATO jäävad aga valitsuse pädevusse.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 930 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 992 750 (võrdlus eelmise päevaga +930);

- tankid 10 887 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 680 (+2);

- suurtükisüsteemid 28 750 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1406 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1177 (+1);

- lennukid 413 (+41 – suurrünnaku täpsustatud arv);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 39 019 (+95);

- tiibraketid 3271 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 812 (+82);

- eritehnika 3907 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.