Valitsus kiitis heaks karmimad nõuded hoiu-laenuühistute tegevusele

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega järk-järgult karmistatakse nõudeid hoiu-laenuühistute tegevusele. 2029. aastast saavad hoiustega toimetavad ühistud jätkata üksnes pangana, ainult nii saab tagada, et hoiustajate raha on kaitstud.
"Aeg on kinnitanud, et võõraste säästudega majandamine nõuab hoiu-laenuühistutele sarnast vastutust, hoiuste garanteerimist ja järelevalvet nagu on pankadel," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
"Seaduse muutmine ei tähenda, et hoiustajad peaksid hakkama nüüd kohe midagi tegema või raha välja võtma. Ühistutel on piisavalt aega, et oma tegevus ümber kujundada või lõpetada. Küll aga võiksid hoiustajad ise huvi tunda ja uurida, mis ühistu plaanid on," sõnas finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
Eelnõu on plaanitud jõustuma kolmes osas, täpne ajaraam selgub riigikogu menetluse käigus. Esimeses etapis ei saa enam uusi hoiu-laenuühistuid (HLÜ) asutada ja keelatud on hoiuseintresside reklaam. Samuti peavad ühistud suurendama uute liikmete osa- ja liitumismaksu. Teises etapis ei või ühistud enam sõlmida uusi ega pikendada seniseid hoiuselepinguid. Samuti piiratakse laenamist teistele finantsasutustele.
Viimases etapis peab ühistu hiljemalt 2027. aasta alguses ära otsustama, millises vormis jätkata. 2029. aastast on hoiu-laenuühistutel selleks kolm võimalust. Hoiuste kaasamiseks tuleb taotleda ühistupanga või panga luba. Sellega lähevad ühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla ja hoiustele tekib tagatisfondi garantii.
Teine võimalus on jätkata tavalise tulundusühistuna. Sellisel juhul ei või ühistud hoiuseid kaasata, kuid neil on õigus pakkuda makseteenust või laene tarbijatele tingimusel, et neil on selleks Finantsinspektsiooni vastav luba. Kolmas variant on lõpetada ühistuline tegevus täielikult.
Hoiu-laenuühistute seadusemuudatused on rahandusministeeriumi hinnangul vajalikud, kuna juba praegu tegutsevad hoiu-laenuühistud sisuliselt pankadena, kaasates eraisikutelt raha ja laenates seda edasi. Pankadest eristab hoiu-laenuühistuid see, et finantsjärelevalve nende tegevust ei kontrolli. Viimast peaks tegema ühistu liikmed ise, kuid mitme suure hoiu-laenuühistu pankrott on heaks näiteks, et see nii pigem pole. Kui regulatsioon ei muutu, ei saa välistada edasisi pankrotte.
Eestis tegutseb 12 hoiu-laenuühistut ja 2025. aasta esimese kvartali seisuga oli ühistutel liikmeid ca 12 000 ja varade maht kokku umbes 137 miljonit eurot. Suurem osa turust jaotub kolme suurima hoiu-laenuühistu vahel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov