Kolonel Miil ütles ERR-ile, et Kaitseliitu on kolme aastaga tulnud juurde ligi 6000 liiget, kuid nüüd on see tulv peatunud.

"Alati võiks rohkem olla, sest meil on ju võtta enne 1940. aastat numbrid, mis olid märkimisväärsed ja kordades suuremad. Nii et ruumi on," lausus Miil.

Ka piirkonniti on Miili sõnul organisatsioonil arenguruumi. "Eks demograafiline olukord jätab meile ka jälje, ja eks meil ka väiksemates maakondades, me oleme ju igas maakonnas olemas, on olukord vähe keerulisem. Seal tuleb selleks, et ühte, kahte või kolme liiget endale juurde saada, ka rohkem tööd teha."

Kuna vabatahtlikena panustavad valmisolekusse nii abipolitseinikud, kaitseliitlased, vabatahtlikud päästjad, siis just taolist inimeste ristkasutust nimetas Miil Kaitseliidu üheks suuremaks probleemiks ning avaldas lootust, et uus seadus seda kuidagi reguleerib.

"Täna me ei oska öelda, kuidas sellega läheb. Ega me inimesi ei saa panna valiku ette, et sa võid olla ühes või teises kohas," tõdes Miil.

"Vabatahtlikku organisatsiooni kuulumine, seal on kaks asja: vabatahtliku organisatsiooniga liitumine on vabatahtlik ja sealt äraminemine on vabatahtlik. Kõik, mis seal sees tehakse, enam väga vabatahtlik ei ole, see on selgelt määratud ülesanne, sest Kaitseliidu põhimõte on see, et igal kaitseliitlasel on oma ülesanne ja ta peab teadma, mille jaoks ta selle organisatsiooniga liitus ja mida ta tegema hakkab  nii kriisis kui ka sõja ajal. Nii et see konflikt on sees, aga ma arvan, et järgnevad aastad me saame selle korda," rääkis Miil.

Tõnu Miil töötas seni Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülemana.

Varem juhtis ta Pärnumaa malevat ja Lääne maakaitseringkonda, lisaks oli ta malevapealik aastatel 2014–2018.