Oluline 8. juunil kell 21.50:

- Venemaa teatas Ukraina Dnipropetrovski oblastisse tungimisest;

- Kiiev: teade Vene vägede sisenemisest Dnipropetrovski oblastisse on vale;

- Zelenski: USA toimetas Ukrainale mõeldud 20 000 raketti Lähis-Itta;

- Ukraina: sõjavangide vahetus Venemaaga algab järgmisel nädalal;

- DeepState: Vene väed hõivasid Ukraina Sumõ oblastis Loknja küla;

- Ameeriklaste hinnangul pole Venemaa kättemaks "Ämblikuvõrgu" eest veel läbi;

- Venemaa teatas 61 Ukraina drooni allatulistamisest;

- Minister: Prantsusmaa hakkab tootma droone Ukrainas;

- Venemaa õhurünnakutes Harkivile sai surma vähemalt kaks inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit.

Venemaa teatas Ukraina Dnipropetrovski oblastisse tungimisest

Venemaa teatas pühapäeval oma üksuse tungimisest Ukraina Dnipropetrovski oblastisse esmakordselt enam kui kolm aastat kestnud sõja jooksul. 

Vene kaitseministeeriumi teatel jõudis tankiüksus Donetski rahvavabariigi piirile ja jätkab pealetungi Dnipropetrovski oblastis. 

Ukraina ei ole Venemaa teadet seni kommenteerinud. 

Dnipropetrovski oblast on tähtis kaevandus- ja tööstuspiirkond, kus enne täiemahulise sissetungi algust elas umbes kolm miljonit inimest. 

Ukraina sõjaväelased on varem AFP-le öelnud, et Venemaa suudaks valdavalt tasases piirkonnas suhteliselt kiiresti edasi tungida, kuna seal on vähem looduslikke takistusi ja külasid, mida Ukraina väed saaksid kasutada kaitsepositsioonidena. 

Kiiev: teade Vene vägede sisenemisest Dnipropetrovski oblastisse on vale

Vene kaitseministeeriumi teade Vene üksuste sisenemisest Ukraina Dnipropetrovski oblasti territooriumile ei vasta tõele, ütles pühapäeval Ukraina kindralstaap.

"See teave ei vasta tegelikkusele. Võitlus jätkub Donetski oblastis," ütles kindralstaabi  esindaja major Andri Kovalev. "See on Vene desinformatsioon."

Lõuna kaitsejõud teatasid samas, et vaenlane ei ole loobunud plaanist jõuda Dnipropetrovski oblastisse. "Meie sõdurid hoiavad vapralt ja professionaalselt oma positsioone rindel," lisati teates.

Zelenski: USA toimetas Ukrainale mõeldud 20 000 raketti Lähis-Itta

USA viis algselt Ukrainale mõeldud 20 000 droonitõrjeraketti Lähis-Itta, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus uudistekanalile ABC News.

"Ma arvan, et see oli (USA) eelmise administratsiooni ajal, see oli kaitseminister (Lloyd) Austin, tema ja mina otsustasime ellu viia ühe projekti, ja me arvestasime selle projektiga. 20 000 raketti Shahedide vastu," ütles Zelenski.

"See pole kallis, aga see on eriline tehnoloogia. Seetõttu arvestasime nende 20 000 raketiga. Täna hommikul ütles mu kaitseminister mulle, et USA on need Lähis-Itta viinud," lisas ta.

Zelenski rõhutas samas, et Ukraina jätkab Shahedide-vastase võitluse arendamist.

"Me ei taha sõda jätkata, kuid kui see on ainus väljapääs, siis me võitleme enda eest," lisas ta.

Zelenski sõnul ollakse väga lähedal Venemaa sundimisele sõda lõpetama, kuid see nõuab USA tugevat abi ning Washingtonil tuleb  ühineda Euroopaga jätkamaks survet Vene režiimi juhile Vladimir Putinile.

Ukraina: sõjavangide vahetus Venemaaga algab järgmisel nädalal

Ukraina teatas pühapäeval, et kavandatud sõjavangide vahetus algab järgmisel nädalal.

"Istanbuli läbirääkimiste tulemustel põhinevate repatrieerimistegevuste algus on kavandatud järgmisele nädalale," teatas Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov sotsiaalmeedias.

Ukraina ja Venemaa leppisid 2. juunil Türgis Istanbulis kohtudes kokku uues sõjavangide vahetuses. Nad leppisid kokku ka langenud võitlejate surnukehade tagasivõtmises.

Varem sel nädalal süüdistasid mõlemad pooled teineteist katsetes vangivahetus nurjata või sellega viivitada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas pühapäevaõhtuses videopöördumises Venemaad planeeritud vangidevahetuse osas räpase poliitilise mängu mängimises.

Zelenski ütles, et kui Venemaa ei täida kokkulepet vabastada enam kui 1000 vangistatud sõdurit, siis heidab see taas suurt kahtlust diplomaatilistele jõupingutustele kolm aastat kestnud sõja lõpetamiseks.

DeepState: Vene väed hõivasid Ukraina Sumõ oblastis Loknja küla

Vene väed hõivasid Ukraina Sumõ oblastis Loknja küla, teatas pühapäeval monitooringuprojekt DeepState.

"Kaart on uuendatud. Vaenlane okupeeris Loknja (küla Sumõ oblastis) ning on edasi liikunud ka Kondrašivkas (küla Harkivi oblastis) ja Jablunivkas (küla Donetski oblastis)," teatas DeepState oma Telegrami kanalis.

Ameeriklaste hinnangul pole Venemaa kättemaks "Ämblikuvõrgu" eest veel läbi

Uudisteagentuuriga Reuters rääkinud USA ametnike sõnul pole Venemaa veel lõpetanud kättemaksu Ukraina luureteenistuse läbi viidud operatsiooni "Ämblikuvõrk" eest.

Üks ametnikest ütles, et kuigi täpne toimumisaeg pole teada, on mõne päeva oodata Venemaa poolt vastulööki ning see saab eeldatavalt olema asümmeetriline. Teise ametniku sõnul kasutab Venemaa löögi andmiseks tõenäoliselt nii rakette kui ka droone.

Ukraina teatel kahjustati operatsiooniga "Ämblikuvõrk" 41 Vene lennukit.

Venemaa teatas 61 Ukraina drooni allatulistamisest

Õhutõrje tulistas ööl vastu pühapäeva kaheksa Venemaa oblasti kohal alla 61 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium. 

Kaitseministeeriumi teatel tulistati Ukraina droonid alla Brjanski, Belgorodi, Kaluga, Tula, Orjoli, Kurski ja Moskva oblasti ning Krimmi kohal. 

Minister: Prantsusmaa hakkab tootma droone Ukrainas

Prantsuse auto- ja kaitsetööstusettevõtted hakkavad tootma droone Ukraina pinnal, vahendas Kyiv Independent pühapäeval Prantsusmaa kaitseministri Sebastien Lecornu sõnu. 

"Alustame täiesti pretsedenditut partnerlust, kus üks suur Prantsuse autofirma – ma ei nimeta seda, sest on nende endi otsus sellest teada anda – ühendab jõud ühe Prantsuse kaitsevaldkonna SME-ga (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), et varustada Ukrainas tootmisliinid droonide valmistamiseks," ütles Lecornu väljaandele Le Monde.

Lecornu ei täpsustanud, millist tüüpi droone on kavas toota.

Ta ütles, et lisaks Ukrainale saavad droone ka "meie enda kaitsejõud..., et neil oleks pidev taktikaline ja operatiivväljaõpe, mis peegeldab reaalsust".

Lecornu sõnul ei ole selleks vaja saata Ukrainasse Prantsuse kodanikke, sest ukrainlased on droonide projekteerimises ja eriti nendega kaasnevate strateegiate väljatöötamises paremad.

Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina arendanud ja kasutusele võtnud tehnoloogilisi uuendusi ja tipptasemel mehitamata süsteeme. Nii Ukraina kui ka Venemaa on üha enam toetunud sõjas droonidele.

Märtsi lõpus ütles presidendi Ukraina presidendi nõunik Oleksandr Kamõšin, et Ukraina tootjad suudavad valmistada üle viie miljoni FPV-drooni aastas.

Venemaa õhurünnakutes Harkivile sai surma vähemalt kaks inimest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski taunis rünnakuid, nimetades seda jõhkraks mõrvaks. Ta märkis, et pommide heitmine tsiviilpiirkondadele, sealhulgas laste raudtee lähedal, on puhas terrorism, millel puudub igasugune sõjaline põhjendus. 

"Nii on tehtud kogu enam kui kolm aastat väldanud täiemahulise sõja vältel. Seda ei saa ignoreerida. Selle ees ei saa silmi kinni pigistada. Ja see pole mingi mäng. Iga päev kaotame oma inimesi lihtsalt sellepärast, et Venemaa tunneb karistamatust. Me vajame Venemaa karmi sundimist rahule," rõhutas riigipea.

Raudteefirma Ukrzaliznõtsja Harkivi filiaali direktori Oleksandr Pertsovskõi sõnul oli üks Vene rünnakus hukkunuist 30-aastane naine, kes juhtis kohalikku lasteraudteed.

Varem, ööl vastu laupäeva ründas Venemaa Harkivit droonide, rakettide ja juhitavate pommidega, tappes vähemalt kolm ja vigastades 19 inimest, sealhulgas kaht last. 

Päästjad otsivad endiselt kuut võimalikku ohvrit, kes arvatakse olevat 7. juuni õhtul rusude alla jäänud. 

Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Sõnehubov kinnitas, et rünnakus Harkivi vastu kasutati nelja juhitavat pommi.

"Rünnaku tagajärjel sai kahjustada kaks lasteraudtee hoonet ja neli rongivagunit, samuti kaks eramut ja üks kõrvalhoone. Meditsiinimeeskonnad ja päästeteenistused töötavad sündmuskohal," ütles ta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 996 150 (võrdlus eelmise päevaga +1120);

- tankid 10 911 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 22 748 (+11);

- suurtükisüsteemid 28 892 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1410 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1183 (+2);

- lennukid 414 (+1);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 39 651 (+158);

- tiibraketid 3315 (+7);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 51 225 (+146);

- eritehnika 3911 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.