Sõja 1202. päev: Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange

Ukraina relvajõud teatasid esmaspäeval, et tabasid öösel korraldatud droonirünnakus Vene sõjalennuväljale kahte hävitajat ning samuti kahjustati Tšuvaši vabariigi pealinnas Tšeboksarõs asuvat sõjatehast. Samas tegi Venemaa suure õhurünnaku Ukrainale, võttes sihikule Kiievi ja Rivne. Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange.
Oluline Vene agressioonisõjas Ukrainas esmaspäeval, 9. juunil kell 20.30:
- Venemaa mõistis kaks Azovi võitlejat rohkem kui 20 aastaks vangi;
- Ukraina õhuvägi teatas rekordilisest Vene õhurünnakust;
- Venemaa ja Ukraina vahetasid vange;
- Kreml süüdistas taas Ukrainat vangivahetuse leppe mittetäitmises;
- Ukraina teatas kahe Vene sõjalennuki tabamisest droonirünnakus;
- Ukraina ründas tehast Tšeboksarõs;
- Ukraina seiskas droonirünnakuga gaasijuhtme Voroneži oblastis;
- ISW lükkas ümber Venemaa väited Dnipropetrovski oblastisse jõudmisest;
- Mitu Venemaa lennuvälja peatas töö;
- Zelenski süüdistas Venemaad räpases mängus seoses vangidevahetusega;
- Poola tõstis Venemaa õhurünnaku tõttu Ukrainas oma hävitajad üles;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.
Venemaa mõistis kaks Azovi võitlejat rohkem kui 20 aastaks vangi
Venemaa kohus mõistis kaks Azovi brigaadi Ukraina sõdurit enam kui 20 aastaks vangi tsiviilisikute väidetava tapmise eest Mariupoli linnas Ukraina Donetski oblastis, teatas Venemaa uurimiskomitee.
Venemaa on viimastel aastatel Ukraina sõjavangide üle korraldanud mitmeid näilisi kohtuprotsesse, keskendudes eriti sõja ajal vangi võetud Azovi võitlejatele. Venemaa propagandamasin on Azovit aastaid demoniseerinud.
Venemaa võimud süüdistavad snaiper Ruslan Orlovi ja parameedikut Artem Novikovi kolme tsiviilisiku tulistamises Mariupolis 2022. aasta aprillis. Venemaa kohus mõistis Orlovi 26 aastaks ja Novikov 24 aastaks vangi range režiimiga kolooniasse.
Ukraina pole Venemaa uurimiskomitee avaldust veel kommenteerinud.
Venemaa kuude pikkune Mariupoli piiramine 2022. aasta veebruarist maini muutis sadamalinna rusudeks ja tappis tuhandeid inimesi.
Täiemahulise sõja alguses sai Mariupolis asuv Azovstali terasetehas Ukraina vastupanu sümboliks, kuna Ukraina sõdurid kaitsesid tehast vapralt.
16. mail 2022, pärast ligi kaks kuud kestnud pidevat tehase pommitamist anti Azovstali kaitsjatele käsk alistuda.
Evakueerimine Azovstalist lõppes 20. mail 2022, kui Ukraina sõdurid viidi üle karistusasutusse Venemaa okupeeritud Olenivkas Donetski oblastis, mis on nüüd kurikuulus Azovi võitlejate massilise tapmise kohana.
28. juulil hukkus Olenivka karistuslaagris plahvatuses 54 Ukraina sõjavangi ja üle 150 sai vigastada. Paljud neist olid Azovi liikmed.
Kuigi sadu Azovi võitlejaid on alates 2022. aastast vabastatud, on sajad endiselt vangistuses.
Ukraina õhuvägi teatas rekordilisest Vene õhurünnakust
Ukraina õhuvägi teatas esmaspäeval, et tõi öise rekordilise õhurünnakulaine käigus alla 479 Vene drooni ja raketti.
Ametliku avalduse kohaselt lasi Venemaa välja 499 õhuründevahendit, sealhulgas 479 Shahed-tüüpi ründedrooni ja mitmesuguseid peibutusdroone, neli õhust lastavat Kh-47M2 "Kinzhal" ballistilist raketti, 10 Kh-101 tiibraketti, kolm Kh-22 tiibraketti, kaks Kh-31P radaritõrjeraketti ja ühe Kh-35 tiibraketi.
Väidetavalt tegi Ukraina kahjutuks 479 õhusihtmärki, millest 292 tulistati alla ja 187 toodi alla elektrooniliste sõjapidamisvahendite abil.
Venemaa rünnaku peamine sihtmärk oli üks Ukraina lennuväljadest, ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Jurii Ihnat riigitelevisioonis, täpsustamata asukohta ega löögi mõju rajatisele.
Pressiesindaja nimetas 9. juuni rünnakut üheks suurimaks, mida Venemaa on viimasel ajal Ukraina vastu korraldanud ja kiitis Ukraina õhutõrjet.
"Muidugi on ka tabamusi. Me ei täpsusta, millistes kohtades, aga arvestades Venemaa poolt välja lastud rakettide ja droonide arvu, on võimatu kõiki alla tulistada," lisas Ihnat.
Kiievi oblastis kõlasid õhurünnaku sireenid kuberner Mõkola Kalašnõki sõnul üle kümne tunni. Õhutõrje tulistas alla Vene droone. Hukkunutest ei teatatud. Borõspili rajoonis said väidetavalt kahjustada kaks maja, auto ja kõrvalhoone.
Rivne oblastis kirjeldas kuberner Oleksandr Koval ööd väga raskena. Väidetavalt sai vigastada üks tsiviilisik. Kovali sõnul oli rünnak suurim pärast Venemaa täiemahulise sõja algust.
Zaporižžja oblastis sai kuberner Ivan Fedorovi sõnul üks inimene vigastada. Ööpäeva jooksul toimus teadete kohaselt 498 õhulööki 14 asustatud piirkonnas.
Hersoni oblastis said droonide, suurtükiväe ja õhurünnakute tagajärjel tabamuse arvukad linnad. Kahjustada said kolm kortermaja, 13 maja, talu ja sõidukid. Vigastada sai neli tsiviilisikut, ütles kuberner.
Harkivi oblastis sai tabamuse üheksa küla. Kuberner Oleh Süniehubovi sõnul said seitse tsiviilisikut kergemaid vigastusi.
Dnipropetrovski oblastis tulistasid Ukraina kaitseväed öösel alla kuus mehitamata õhusõidukit, ütles kuberner Serhii Lõsak. Väidetavalt tabati piirkonnas asuvat talu, maju ja sõidukeid.
Sumõ oblastis korraldasid Vene väed kohalike võimude teatel ligi 90 õhulööki 35 asulale, vigastades üheksa tsiviilisikut. Väidetavalt said kahjustada poed, kool, majad ja autod. Võimud evakueerisid 21 inimest.
Tšerkassõ oblastis tulistasid õhutõrjeüksused öö jooksul alla 33 Vene drooni. Vigastatutest teateid ei olnud, kuid langevad rusud kahjustasid Tšerkassõ rajoonis nelja maja, talu kõrvalhoonet ja autot.
Zelenski: vangide vahetus jätkub lähipäevil mitmes voorus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et Ukraina sai Venemaalt esimese rühma sõjavange ning vangide vahetus jätkub "lähipäevil" mitmes voorus.
"Vangide vahetus algas täna ning jätkub lähipäevil mitmes etapis," ütles Zelenski sotsiaalmeedias. "Nende seas, kelle praegu tagasi toome, on haavatud, raskelt haavatud ja alla 25-aastased."
Moskva: vangide vahetamise esimene etapp on lõppenud
Venemaa teatas esmaspäeval rühma alla 25-aastaste sõjavangide naasmisest Ukrainast Istanbuli kõnelustel kokku lepitud suure vangide vahetuse esimese etapi raames.
"Esimene rühm alla 25-aastaseid Vene sõdureid vabastati ja viibivad praegu Valgevenes," teatas Vene kaitseministeerium täpsustamata, kui palju vange vabastati.
Kaitseministeeriumi teatel vabastati sama suur arv ukrainlastest sõjavange.
Kreml süüdistas taas Ukrainat vangivahetuse leppe mittetäitmises
Kreml teatas esmaspäeval, et Venemaa on endiselt valmis täitma Ukrainaga Istanbulis sõlmitud kokkuleppeid sõjavangide vahetuse ja surnud sõdurite repatrieerimise kohta, hoolimata sellest, et Kiiev Venemaa sõnul oma osa kokkuleppest ei täida.
Venemaa süüdistas laupäeval Ukrainat vahetuste määramata ajaks edasilükkamises – Kiiev eitas seda süüdistust.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas esmaspäeval Venemaa süüdistusi Ukraina vastu.
"Oleme näinud ja kuulnud sadat erinevat vabandust, õigustust ja nii edasi, aga neid on raske usutavaks pidada," ütles Peskov ajakirjanikele.
"Venemaa pool on jätkuvalt valmis Istanbulis saavutatud kokkuleppeid ellu viima," lisas ta.
Vahetustes lepiti kokku 2. juunil Istanbulis toimunud otseste läbirääkimiste teises voorus. Riigid leppisid kokku vähemalt 1200 sõjavangi vahetuses, keskendudes noorimatele ja raskemalt haavatutele, ning tuhandete sõjas hukkunute surnukehade kodumaale tagasisaatmises.
Sõjavangide ja surnukehade tagasisaatmine on üks väheseid asju, milles mõlemad pooled suutsid kokku leppida. Vaherahu suunas märgatavaid samme pole riigid otseläbirääkimistel saavutanud.
Läbirääkimistel Venemaad esindanud Vladimir Medinski ütles laupäeval, et Vene pool ilmus kokkulepitud vahetuspunkti 1212 Ukraina surnud sõduri surnukehadega, kuid ei leidnud Ukrainast kedagi, kes oleks neid vastu võtnud. Ta ütles, et vahetuse alustamiseks on Ukrainale üle antud ka esialgne nimekiri 640 sõjavangist.
Ukraina ametnikud lükkasid need süüdistused tagasi ja president Volodõmõr Zelenski lubas pühapäeval vangide vahetust jätkata vaatamata pingetele selles küsimuses.
Zelenski lisas, et Ukraina pole saatnud vabastatavate vangide täielikku nimekirja ning süüdistas Moskvat "mingisuguse räpase poliitilise infomängu mängimises".
Ukraina teatas kahe Vene sõjalennuki tabamisest droonirünnakus
Ukraina relvajõud teatasid esmaspäeval, et tabasid öösel korraldatud droonirünnakus Venemaa Nižni Novgorodi oblastis asuvale sõjalennuväljale kahte Vene hävitajat.
"Esialgse teabe kohaselt said pihta kaks vaenlase lennukit (arvatavasti MiG-31 ja Su-30/34 lennukid)," seisis Ukraina relvajõudude peastaabi tehtud avalduses.
Уражено літаки на аеродромі Саваслейка
— Генеральний штаб ЗСУ (@GeneralStaffUA) June 9, 2025
У ніч на 9 червня підрозділи Сил спеціальних операцій ЗСУ, у взаємодії з іншими складовими Сил оборони України, завдали ураження по аеродрому "Саваслейка", що у Нижегородській області рф. pic.twitter.com/yZYEbxGm2O
Rünnak taba Savasleika lennuvälja.
Tabatud lennukitelt lasi Venemaa Ukraina pihta hüperhelikiirusega lendavaid ballistilisi õhk-maa-tüüpi rakette Kinžal.

Ukraina ründas tehast Tšeboksarõs
Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva droonirünnaku Venemaa Tšuvašši vabariigi pealinnas Tšeboksarõs asuvale sõjatehasele, kus toimusid plahvatused ja vallandus tulekahju.
Sotsiaalmeedias levivate videote kohaselt langes Ukraina rünnaku alla Tšeboksarõs asuv Ülevenemaaline releetehnika uurimisinstituut (VNIIR), mis avalike allikate andmetel arendab alajaamade releekaitse- ja automaatikasüsteeme. Samas on teada, et tehase allüksus VNIIR-Progress tegeleb sõjatehnika elektroonikasüsteemide arendamisega. Jutt on häirekindlate navigatsioonimoodulite "Kometa" / "Kometa-M" tootmisest, mida kasutatakse tiibrakettide Iskander-M, Kalibr ja droonide Orlan-10 tootmisel, vahendas uudisteagentuur Unian.
Vene meediaprojekti VTšK-OGPU järgi kostis tehase piirkonnast üksteise järel plahvatusi.
Kohalikud kuberner Oleg Nikolajev teatas ennelõunal, et rünnaku tõttu peatas tehas töö.
"Ettevõtte VNIIR territooriumile langes kaks mehitamata õhusõidukit, mistõttu tehti vastutustundlik otsus töötajate ohutuse tagamiseks tootmine ajutiselt peatada," kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Rünnaku tagajärjel keegi viga ei saanud, märkis Nikolajev.
Tehas asub otse Tšeboksarõs, umbes nelja kilomeetri kaugusel VNIIR-i põhiasutusest. 2023. aastal langes see Ukraina-vastase täiemahulise sõja tõttu rahvusvaheliste sanktsioonide alla.
Ööl vastu pühapäeva, 8. juunit ründas Ukraina teist korda kahe nädala jooksul Tuula oblastis Novomoskovski linnas keemiatehast Azot, põhjustades seal tulekahju. Reutersi andmetel varustab see tehas Nižni Novgorodi oblastis asuvat Sverdlovi tehast lämmastikhappega, millest toodetakse oktogeeni ja heksogeeni ning neid omakorda suurtükimürskude valmistamiseks.
Varem tabasid droonid ka Dubna linnas asuvat tehast Kronštadt, mis tegeleb Vene armeele ründedroonide tootmisega.
Ukraina seiskas droonirünnakuga gaasijuhtme Voroneži oblastis
Ööl vastu esmaspäeva ründas Ukraina droonidega Venemaa Voroneži oblastit, rünnaku tagajärjel sai kahjustada gaasijuhe, mille töö tuli peatada, ütles oblasti kuberner Aleksandr Gussev.
"Lõppenud ööl tabasid Voroneži oblasti kaheksas omavalitsuses õhutõrjeüksused enam kui 25 drooni," kirjutas kuberner oma telegrammi kanalis.
Gussev väitis, et oblasti idaosas sai allakukkunud droonirusude tõttu kahjustada madalrõhu gaasitoru, gaasivarustus katkes ajutiselt 22 abonendil. Samas linnaosas said kannatada elumaja katus ja sõiduauto, süttis mets ja kuiv rohi, põleng kustutati.
Ohvreid ei ole, lisas kuberner.
Venemaa võimud väidavad enamasti, et kahju tekitasid õhukaitse poolt allatulistatud droonitükid, ehkki sotsiaalmeedia videotes on näha droonide lendamist sihtmärgi pihta.
ISW lükkas ümber Venemaa väited Dnipropetrovski oblastisse jõudmisest
USA mõttekoda Sõjauuringute Instituudi (ISW) lükkas pühapäeva õhtul ümber Venemaa võimuesindajate väited, justkui oleks Vene üksused ületanud Ukraina Donetski oblasti läänepiiri ja sisenenud Dnipropetrovski oblasti territooriumile.
Venemaa ametiisikud teatasid pealetungi alustamisest Dnipropetrovski oblastis, kuid ISW ei ole leidnud sellele geolokatsiooni andmete põhjal kinnitust. ISW analüütikute hinnangul jätkuvad lahingud endiselt Donetski oblastis.
ISW viitas Vene kaitseministeeriumi 8. juuni teatele tema relvajõudude edasiliikumisest ja väitest, et Vene üksused jõudsid Donetski ja Dnipropetrovski oblasti piirini Horihhovest loodes ja edenesid Muravkast kagus, Kotljarivkast läänes ning Bohdanivkast läänes ja edelas.
ISW ei leidnud Dnipropetrovski oblasti piiri lähedalt Venemaa väidetavate edusammude kohta geolokatsioonilisi tõendeid, teatas Sõjauuringute Instituut. ISW teatel analüüsisid eksperdid 7. ja 8. juuni satelliidipilte, mis näitasid uusi suurtükikraatreid piirkonnas. ISW järeldas, et venelaste praegune tegevus piiri lähedal on jätkuks pealetungile Donetski oblasti edelaosas, mitte aga uue suuremahulise operatsiooni algus Dnipropetrovski oblastis operatiivselt olulise territooriumi hõivamiseks.
Vene propagandistid levitasid pühapäeval väiteid oma vägede jõudmisest Donetski oblasti piirile ning sisenemisest Dnipropetrovski oblasti territooriumile. Ukraina relvajõudude peastaap lükkas need väited tagasi.
Mitu Venemaa lennuvälja peatas töö
Kaasani, Nižni Novgorodi, Saraatovi ja Tambovi lennujaam peatasid ööl vastu esmaspäeva töö, teatas Venemaa föderaalne lennutranspordiagentuur.
"Tsiviillennukite lendude ohutuse tagamiseks on kehtestatud ajutised piirangud nende saabumisele ja väljumisele järgmistes lennujaamades: Kaasani; Nižni Novgorodi; Saraatovi; Tambovi lennujaamade," öeldakse raportis.
Venemaa ei esita üldjuhul lennujaamade töö peatamise põhjust, kuid tavaliselt tehakse seda Ukraina droonirünnakutega kaasnenud ohu tõttu.
Zelenski süüdistas Venemaad räpases mängus seoses vangidevahetusega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad planeeritud vangidevahetusega seoses räpases poliitilises mängus.
Enne seda olid kaks vaenupoolt süüdistanud teineteist Istanbulis rahukõnelustel kokkulepitud vangidevahetuse edasilükkamises ja nurjamises.
"Vene pool püüab nagu tavaliselt mängida räpast ja poliitilist mängu," ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.
Ukraina president lisas, et kui Venemaa ei täida kokkulepet vabastada enam kui 1000 vangistatud sõdurit, siis heidab see taas suurt kahtlust diplomaatilistele jõupingutustele kolm aastat kestnud sõja lõpetamiseks.
Zelenski sõnul pole Ukraina Venemaalt veel saanud täielikke nimekirju Istanbulis kokku lepitud planeeritud vangide vahetuseks.
"Rääkisin nii täna ja ka eile kaitseminister Umerovi, kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülema Budanovi ja Ukraina Julgeolekuteenistuse ülema Maljukiga – Ukraina teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et tagada meie sõjavangide vabastamine ja langenud Ukraina sõdalaste tagasitoomine. Kahjuks ei ole Venemaa endiselt esitanud täielikke nimekirju enam kui tuhande inimese vahetamiseks, nagu Istanbulis kokku lepiti," rääkis Zelenski.
"On oluline saavutada tulemus. On oluline, et inimesed tuuakse koju tagasi. Usume, et suudame vahetusprotsessi edasi liigutada. Ja omalt poolt teeme kõik endast oleneva, et see teoks saaks. Ja kui venelased ei täida kokkuleppeid isegi sellistes humanitaarküsimustes, siis seab see tõsise kahtluse alla kõik rahvusvahelised jõupingutused – eriti Ühendriikide omad – läbirääkimiste ja diplomaatia osas," kordas Zelenski.
Ukraina teatas pühapäeval, et kavandatud sõjavangide vahetus algab järgmisel nädalal.
"Istanbuli läbirääkimiste tulemustel põhinevate repatrieerimistegevuste algus on kavandatud järgmisele nädalale," kinnitas Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov sotsiaalmeedias.
Ukraina ja Venemaa leppisid 2. juunil Türgis Istanbulis kohtudes kokku uues sõjavangide vahetuses. Nad leppisid kokku ka langenud võitlejate surnukehade tagasivõtmises.
Möödunud nädalal süüdistasid mõlemad pooled teineteist katsetes vangivahetusega nurjata või sellega viivitada.
Poola tõstis Venemaa õhurünnaku tõttu Ukrainas oma hävitajad üles
Poola ja liitlaste lennukid aktiveeriti esmaspäeva varahommikul, et tagada Poola õhuruumi ohutus pärast seda, kui Venemaa alustas õhurünnakuid Lääne-Ukrainale Poola piiri lähedal, teatas Poola relvajõudude operatiivjuhatus.
"Astutud sammud on suunatud turvalisuse tagamisele ohualadega piirnevates piirkondades," ütles väejuhatus oma teates.
Ukraina õhuvägi hoiatas ööl vastu esmaspäeva Venemaa raketi- ja droonirünnakute eest, kogu riigis kehtestati õhuhäire.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 997 120 (võrdlus eelmise päevaga +970);
- tankid 10 915 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 22 759 (+11);
- suurtükisüsteemid 28 934 (+42);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1411 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1183 (+0);
- lennukid 414 (+1);
- kopterid 337 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 39 818 (+167);
- tiibraketid 3315 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 51 348 (+123);
- eritehnika 3911 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Valner Väino
Allikas: Unian, UNN, Interfax, AFP-STT-BNS, Reuters