Ukraina näeb frakkimist ühe variandina, kuidas taaselustada pärast sõja lõppu riigi majandus. Kiievi ministrid tegutsevad juba selle nimel, et tuua riiki erainvesteeringuid ja uusi puurimistehnoloogiaid, et pääseda ligi kasutamata kiltkivivarudele.

Kiievile lähedaste allikate sõnul töötavad ametnikud "välismaise tehnoloogia ja kogenud maavarade kasutajate" ligimeelitamisega, fookusega just Lääne-Ukraina ebatraditsioonilistel kiltkivivarudel.

Ukraina prioriteediks on riigi raskustes oleva gaasisektori kiire elavdamine pärast kurnavat talve, mille käigus Venemaa äge drooni- ja raketirünnakute laine kahjustas 40 protsenti riigi tootmisvõimsusest.

Rünnakud sundisid Ukrainat suures mahus oma gaasivarusid kasutama, mis talve lõpuks olid aga peaaegu täielikult otsakorral.

Kuid Ukraina energeetikaministeerium usub, et riigi tohutuid maa-aluseid gaasihoidlaid on võimalik täita ja isegi ekspordiks ülejääki toota "18 kuu jooksul", ütles kõrge valitsusallikas.

Ukrainal on kogemusi uute puurimistehnoloogiate kasutamisega vanades puurkaevudes ning nad on viinud läbi katsetusi, mis "kinnitavad selle potentsiaali", ütlesid allikad.

Ukraina kiltkiviressursside kasutamiseks peab riik aga meelitama ligi rohkem investeeringuid.

"Arendust ja tootmist saab kiiresti arendada, kasutades olemasolevat gaasitaristut, millel on ühendused EL-i gaasituruga, mis muudab selle väga atraktiivseks," lisas allikas. "Ukrainal on piisavalt traditsioonilise gaasi leiukohti, et katta oma tarbimine ja saada netoeksportijaks, ning kildagaasi tootmisel on selle arengule üsna tugev mõju."

Ukraina kavandatav pööre aitaks muuta olukorda Euroopa energiaturgudel. Ukraina peatas selle aasta algusest Vene gaasitarned läbi enda riigi territooriumi, mis omakorda muutis olukorra Euroopa gaasiturgudel pingeliseks.

Hiiglasliku, 32 miljardi kuupmeetri suuruse Ukraina gaasihoidla täitmine on üks peamisi tegureid, mis pingestab Kesk- ja Ida-Euroopa energiaturge enne järgmist talve.

Ukraina gaasivarud on täna vaid seitsme protsendi mahus täidetud. EL-is on keskmine aga 50 protsenti.

Kavatsust transportida maagaasi torujuhtmete kaudu Lõuna- ja Ida-Euroopast Ukrainasse on takistanud ka bürokraatia ja turu ühtsuse puudumine.

Kui Ukraina suudaks aga ise oma kiltkivitööstuse käivitada ja ekspordiks ülejäägi luua, kaoks vajadus Euroopa gaasi Ukrainasse pumpamise järele sisuliselt üleöö.

See aitaks vähendada ka Euroopa sõltuvust kallitest veeldatud maagaasi (LNG) tarnetest välismaalt.

Euroopa toetus suuresti veeldatud maagaasile (LNG) pärast seda, kui Kremli toetatud energiagigant Gazprom peatas ekspordi EL-i pärast Vladimir Putini täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Kui Ukraina gaasieksporti kiiresti suurendataks, kataks see suure osa Euroopa energianõudlusest, mida praegu teenindatakse veeldatud maagaasiga, mis võib omakorda põhjustada energiahindade järsu languse kogu maailmas.

Kiievi kavandatud kildagaasirevolutsioon sõltub aga suuresti riigi võimest kaasata välismaiseid investeeringuid.

Ukraina energeetikaministeeriumi ametnikud kasutavad lääne diplomaatilisi sidemeid, et leida riskitaluvusega erakapitalifonde puurimise rahastamiseks ja tehnoloogiapartnerite kaasamiseks.

Kõrge valitsusdelegatsioon osales eelmisel nädalal Aserbaidžaanis Bakuu energiafoorumil, osaliselt selleks, et edendada Ukraina potentsiaali kildagaasikeskusena.

Üritusel kõneledes ütles üks kõrge riigiametnik, et Ukraina ja Poola piiril asuv Lvivi-Lublini geoloogiline piirkond on Ukraina poolel parem tänu suuremale poorsusele ja madalamale savisisaldusele, mis teeb selle "frakkimise jaoks paremaks".

Kõige lootustandvam on Oleska kiltkiviplokk, mis sisaldab hinnanguliselt 0,8–1,5 triljonit kuupmeetrit kildagaasiressursse – sellest piisab Ukraina siseriiklike vajaduste rahuldamiseks aastakümneteks.

Kui suur osa sellest ressursist on majanduslikult kaevandatav, on lahtine küsimus. USA naftahiid Chevron loobus 50-protsendisest osalusest Oleska projektis 2014. aastal enne puurimise alustamist.

Chevroni lahkumise põhjuseks ei olnud mitte poliitiline ebastabiilsus ega ressursipuudus, vaid pigem Kiievi suutmatus rakendada konkreetseid maksureforme, mis oleksid vajalikud kildagaasiga seotud välisinvesteeringute võimaldamiseks.

Nüüd liigub aga Ukraina president Volodõmõr Zelenski administratsioon tegevuse sujuvamaks muutmise ja bürokraatlike takistuste vähendamise suunas.