Tallinna lauluväljakul ei ole kunagi varem olnud nii tihedat kontserdisuve. Lisaks siseturistidele tulevad maailmakuulsaid artiste kuulama ka välismaa fännid.

"Numbrite järgi võime öelda, et umbes 35-40 protsenti piletitest ostetakse välismaalaste poolt. Nad tulevad siia, tarbivad teenuseid, ööbivad hotellis - see kõik toob paariks päevaks pealinna väga palju turistide-poolset aktiivsust," sõnas Tallinna abilinnapea Margot Roose.

Tallinna majutus- ja toitlustusasutuste jaoks tähendab see kiireid päevi.

"Selle aasta juuni, võrreldes eelmise aastaga täituvusega hotellides, näitab meile umbes viieprotsendilist kasvu. Hooajale kohaselt näeme hindade kasvu üle-eestilises vaates umbes 30 protsenti," lausus Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Külli Kraner.

Kraneri sõnul on kõige enam kasvanud Läti turistide arv, kuid vähem oluline ei ole ka põhjanaabrite panus.

"Meil on hea meel, et neid kontserte on rohkem. Turiste ja liikumist Eesti ja Soome vahel on kindlasti tuhandetes rohkem kui eelmisel aastal. Üldiselt ka reisijate liikluse numbrid näitavad, et meie müügitempo on eelmisest aastast eespool. Me oleme Tallinkiga teinud ka mitu eriväljumist, et tulla vastu kontserdite korraldajatele ja külastajatele. Tunduvalt hiljem kui südaööl oleme väljunud nii Tallinnast kui Helsingist. Neil väljumistel on tuhandetes lisareisijaid," ütles Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout.

Mürk-Dubout ütleb, et laevaliikluses on covidi-eelne tase saavutatud ning koos suurüritustele sõitjatega on reisijaid rohkemgi kui kuus aastat tagasi.

Majutusasutuste jaoks ei ole aga murepilved hajunud.

"Meie hinnangul ei ole sektor taastumist ja stabiilsust saavutanud. Numbrid küll näitavad, et oleme jõunud 2019. aasta tasemele, aga meie hinnangul on ikkagi kõik kulud ja majandusolukord siiski seda nii palju veel mõjutamas, et me kindlasti ei saa rääkida veel taastumisest selles sektoris," lisas Kraner.

Nii selgub sügisel, peale viimaseid üritusi, kui suur oli kontserdisuve positiivne mõju Eesti turismisektorile.