Hõbemägi sai Postimehe peatoimetajaks 2022. aasta juunis. Peale seda, kui väljaandel oli eelneva kolme aasta jooksul olnud viis peatoimetajat. Ta ütleb, et kolm aastat lehes on talle pakkunud rahuldust ja ta loodab ka, et lugejale ja toimetusele.

"Kolm aastat tagasi seadsin oma peamiseks eesmärgiks pakkuda töötajatele stabiilset ja töörahu pakkuvat keskkonda ning täiendada Postimeest erinevatele lugejarühmadele suunatud digitaalse sisuga. Kõige aluseks on muidugi Postimehe toimetuse pidev uudiste ja artiklite voog," ütles Hõbemägi.

Olulisemate saavutustena nimetab Hõbemägi naislugejatele mõeldud digiajakirju, lühivideoid, veebisaadet "Mis uudist?", korrespondentide kaudu välisuudiste kajastamist ja väljaande sisu jälgimist paljudes eri kanalites ning formaatides.

"Oleme põhjalikult tegelenud tehisintellekti juurutamisega toimetuse igapäevasesse tööprotsessi, loonud ajakirjanike jaoks hulga igapäevaseks kasutamiseks mõeldud AI-põhiseid tööriistu nende töölauale – helifaili transkribeerimine tekstifailiks, pealkirjastamine, teksti keeleline kontroll ja muud sarnast, mis vähendavad ajakirjanike tehnilist, kuid aegavõtvat tööd. See töö jätkub, uusi AI-tööriistu aina lisandub," ütles Hõbemägi.

Ka edasisel ametiajal näeb Hõbemägi vajadust tehnoloogiliselt lehte arendada.

"Minu järgnevate aastate fookuseks on toimetuse organisatsiooni uuendamine ja selle kohandamine AI-põhise tehnoloogilise keskkonnaga, digitellimustele keskendumine ehk andmepõhine lugejate analüüsimine ja nende vajaduste rahuldamine; paberlehe tootmise tehnoloogilise poole automatiseerimine, et teha seda kiiremini ja efektiivsemalt," märkis Hõbemägi.

"Samuti lugude kvaliteedi tõstmine tähelepanu keskpunkti, et lugejad loeksid Postimeest kauem ja põhjalikult. Klikkimine pole enam ammu mingi väärtus omaette. Sarnane uudistoimetuste areng toimub praegu kõikjal maailmas, kus otsitakse uusi lahendusi tegutsemiseks. Kuid tehnoloogia ja uuendused on aga ainult vahend meie suurepäraste ajakirjanike töö viimiseks kasutajateni," lisas ta.

Ka paberlehe lubab ta alles jätta. "Me peame paberlehte väga oluliseks Eesti ajaloo seisukohalt, sest arhiivides säilitatud Postimeeste kaudu on ka sadade aastate pärast ajaloolastel võimalik meie aja olulisemaid sündmusi uurida. Veebis voolav uudistejõgi sellist oma aja kontsentreeritud hetkepilti ei suuda pakkuda. See on Postimehe ülesanne olnud juba 168 aastat ja kestab edasi," ütles Hõbemägi.

Priit Hõbemägi on aastaid töötanud mitmes väljaandes ajakirjaniku ja peatoimetajana ning ka õppejõuna.