Eesti Padeli Liidu andmetel harrastab padelimängu Eestis pea 5000 inimest.

Liidu asepresident Siim Tuus ütles, et Mehhikost pärinevat tenniselaadset mängu on palju lihtsam selgeks saada kui tennist.

"Reketil ei ole keeli, ta on lühem, mis teeb palli tabamise ja mängimise oluliselt lihtsamaks. Samuti on väikesem ka väljak. See mäng on lõbus, ta on lihtne, sotsiaalne ja seda saab hästi kiiresti sõpradega punktide peale mängima hakata ning see on kasvu väga suur põhjustaja," kirjeldas Tuus.

Tuusi sõnul harjutab võistlusspordi tarvis Eestis padelit mõnisada noort.

"Maailma tipud mängivad suurtel areenidel, kus mõnel staadionil on 10 000 pealtvaatajat või rohkemgi. Tippspordi pool ongi see suund, mis paneb lapsed sportima," rääkis liidu juht.

Eestis on praegu üle 100 padeliväljaku, neist 60 asuvad Tallinnas. Kahtkümmet väljakut pidav Laur Kivistik tõdes, et äri läheb hästi ja uusi väljakuid tuleb juurde.

"Mängivad ka need inimesed, kes võib-olla muidu väga sportlikud ei ole või pole üldse sporti teinud. See ei ole ainult spordiklubi, vaid selline elustiilikoht, kus rahvas tahab aega veeta, sõpradega kokku saada," rääkis Kivistik. "Meil paljud käivadki seal kokku saamas niisama, kas vaatavad mängu, söövad meil kohvikus midagi ja ajavad oma asju."

Rootsis toimus padelibuum veel koroonaajal. Toona oli padel üks väheseid mänge, mida inimesed piirangute kiuste mängida said. Kui koroonapiirangud leevenesid, jäid kehvadesse asukohtadesse rajatud padeliväljakud tühjaks ja mitmed ärid läksid pankrotti.

Ivar Maripuu Padel Arenast ütles, et Tallinnas tuleb uue padeliväljaku asukohta valida hoolikalt.

"Peab järjest rohkem mõtlema selle peale, kuhu neid teha. Kui täna Mustamäe on selline koht, kus on keskuseid üksjagu palju, siis sinna enam ei ole eriti mõtet teha. Kui Eesti peal ringi vaadata, kus inimesi on ja tahetakse sporti teha ning keskuseid ei ole, siis neid kohti on küll," rääkis Maripuu.