"Viimased hankekogemused on selgelt näidanud, et seniste plaanide ja eelarvega seda parvlaeva ehitada ei saa. Oleme riigilaevastikuga teinud kaks kuud intensiivset tööd, et tulla välja uue ja parandatud hankega – sellisega, mis arvestab tänaste hindadega ja annab riigile rohkem paindlikkust läbirääkimistes," ütles Leis.

Võistleva dialoogi vormis hange võimaldab riigil pidada läbirääkimisi laevaehitajatega hanke tehniliste tingimuste üle. Varasemad parvlaevahanked on toimunud avatud hankemenetluse alusel, kus esitatud hinnapakkumised olid lõplikud ning läbirääkimisvõimalust ei olnud.

Riik loodab, et uus lähenemine annab paindlikkuse ja loob eeldused jõuda koostöös pakkujatega laevaehituslepinguni, mis vastab nii tehnilistele ootustele kui ka riigi eelarve võimalustele.

Viienda parvlaeva projektijuhi Jorma Kaldasauna sõnul ei kirjelda hanke tehniline dokumentatsioon lõplikku valmivat laeva, vaid toimib alusdokumendina läbirääkimiste alustamiseks ja parima pakkuja väljaselgitamiseks.

Uus laev tuleb tõenäoliselt mõnevõrra väiksem praegu liinil sõitvatest parvlaevadest. Kliimaministeeriumi antud suuniste kohaselt peab laev mahutama vähemalt 110 autot ja 300 reisijat ning sellel peab olema ka restoran sooja toidu pakkumiseks.

"On kindel, et laeva peamiseks jõuallikaks saab olema kaldalt laetav ja akudesse salvestatav roheline elekter. Vajadusel täiendavad seda biodiislil töötavad abigeneraatorid, mille kasutamine võib osutuda vajalikuks keerulisemates jääoludes või muudel erijuhtudel," lisas Kaldasaun.

Riigilaevastiku eesmärk on jõuda uue hankega riigile sobiva lepingupartneri leidmiseni hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Projekt rahastatakse 65 protsendi ulatuses Euroopa Liidu energiatõhususe tõstmise ja keskkonna mõjude vähendamise toetusfondist. Eesti riigi omapanus moodustab ligikaudu 35 protsenti projekti kogumaksumusest.

Viienda parvlaeva projektiga on alates 2021. aastast tegelenud mitu riigiasutust. Selle aja jooksul on välja kuulutatud kaks riigihanget, kuid mõlemad lõppesid lepingu sõlmimiseta.