Oluline Ukraina sõjas reedel, 13. juunil kell 16.27:

- Venemaa tagastas Ukrainale 1200 surnukeha;

- Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Krimmile;

- Weimar+ riikide välisministrid on valmis suurendama survet Venemaale;

- Austria erukindral nimetas Ukraina kolmeaastast kaitset imeks;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit.

Venemaa tagastas Ukrainale 1200 surnukeha

Ukraina teatas reedel, et sai Istanbuli rahukõnelustel sõlmitud kokkulepe alusel Venemaalt tagasi 1200 tuvastamata surnukeha.

"Ukrainale anti tagasi 1200 lahkunu surnukeha," teatas Ukraina sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaap ja lisas, et Vene andmetel on need Ukraina kodanikud, sealhulgas sõjaväelased.

Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Krimmile

Ukraina korraldas ööl vastu reedet õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaarele, kus oli sotsiaalmeedia postituste andmeil kuulda mitmeid võimsaid plahvatusi ja Vene õhukaitse aktiivset tegutsemist.

Nii kuulsid Simferoopoli ja selle ümbruse elanikud pärast kella kolme plahvatuste helisid ja õhus lendavate droonide müra, teatas Ukraina-meelne sotsiaalmeediakonto Crimean Wind.

❗️At night, there was a massive UAV attack on occupied Crimea. Explosions were heard in a number of settlements.

The Russian Defense Ministry claims to have shot down 125 UAVs, 70 of them over occupied Crimea. pic.twitter.com/eKd0cJxuHa

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) June 13, 2025

Plahvatusi registreeriti ka Jevpatorias, Sevastoopolis, Bahtšisarai rajoonis, Feodossias, Aluštas, Sakis, Novofedorovkas, Katšas ja Kirovski rajoonis.

Teadetes märgitakse, et esialgsetel andmetel võisid droonid jõuda sõjaväeobjektideni, eelkõige Saki, Gvardeiskoje ja Kirovski lennuväljadele.

Perevalnoje piirkonnas elavad inimesed postitasid sotsiaalmeediasse teateid, kuidas seal oli kuulda plahvatuste helisid ja drooni lendamisele iseloomulikku suminat. Sellesse piirkonda on paigutatud Venemaa Musta mere laevastiku 126. üksik rannakaitsebrigaad ja 8. suurtükiväepolk.

Looks like #Crimea enjoyed another "quiet" night pic.twitter.com/AYkAFFJViq

— Aurora Borealis (@aborealis940) June 13, 2025

Ukraina relvajõud ründasid 16. mail seal piirkonnas Vene vägede laskemoonaladusid.

Reede hommiku seisuga ei olnud Krimmi okupeeriva Venemaa võimud sündmuste kohta ühtegi avaldust teinud.

Rünnakutest Krimmile teatanud Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina meenutas, et Vene relvajõud on pärast Ukraina 1. juuni erioperatsiooni Vene strateegilistele pommitajatele asunud tugevdama oma lennukite kaitset ja ehitavad neile varjendeid. Selliseid ehitisi on juba märgatud 14 õhuväebaasis, sealhulgas Krimmis.

Ukraina õhujõud: öösel tehti 55 vaenlase droonist kahjutuks 43

Venemaa ründas ööl vastu reedet Ukrainat 55 eri tüüpi drooniga, millest Ukraina õhukaitse tegi kahjutuks 43, teatasid Ukraina õhujõud.

"13. juuni öösel (alates 12. juuni kella 22.30-st) ründas vaenlane 55 Shahed ja eri tüüpi peibutusdroonidega Venemaalt Kurski, Millerovo, Primorsko-Ahtarski suunast, samuti nelja ballistilise raketiga Iskander-M/KN-23 Voroneži ja Rostovi oblastist," teatasid relvajõud reedel Telegramis.

Õhurünnaku peamised sihtmärgid olid Harkivi, Donetski ja Dnipropetrovski oblastis.

Teadaolevalt tegi õhutõrje kella 09.00 seisuga riigi põhja-, ida- ja lõunaosas kahjutuks 43 vaenlase Shahed ja muud tüüpi drooni. 28 tulistati alla, 15 läksid kaduma elektroonilise sõja vahendite mõjul. Vaenlase õhurünnak tabas üheksat sihtmärki.

Õhurünnaku tõrjusid Ukraina õhujõud, õhutõrje raketivägi, elektroonilise sõjapidamise ja drooniüksused ning mobiilsed tulerühmad.

Weimar+ riikide välisministrid on valmis suurendama survet Venemaale

Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola (nn Weimari grupi) ning Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriigi välisministrid ehk Weimar+ formaat koos Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallasega teatasid neljapäeval oma valmisolekust suurendada majanduslikku survet Venemaale, et sundida riiki alustama rahuläbirääkimisi Ukrainaga.

Välisministrid kiitsid Roomas toimunud kohtumise järel avaldatud ühisdeklaratsioonis kõrgelt Ukraina konstruktiivset osalemist rahuprotsessis, mis näitab selget pühendumust rahule, ja samal ajal kutsusid Venemaad üles tegema sama ilma edasise viivituseta ning loobuma oma vastuvõetamatutest maksimalistlikest nõudmistest ja eeltingimustest, näidates üles tõelist huvi rahu vastu.

Avalduses rõhutatakse valmisolekut suurendada survet Venemaale, sealhulgas edasiste sanktsioonide ja nende vältimise vastaste meetmete kaudu.

"Oleme valmis ka kiiresti rakendama uusi meetmeid (eriti energia- ja pangandussektoris), mille eesmärk on nõrgestada Venemaa võimet jätkata oma agressioonisõda ja tagada, et Ukrainal oleks parimad võimalused õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks. Oleme pühendunud Venemaa riiklike varade külmutamisele meie riikides ja territooriumidel, kuni Venemaa lõpetab oma agressiooni ja hüvitab tekitatud kahju," ütlesid välisministrid.

Nende arvates peab õiglane ja püsiv rahu sisaldama Ukrainale korralikke julgeolekugarantiisid, alustades tugevast Ukraina armeest ja kaitsetööstusest. Selleks, tuginedes transatlantilisele ühtsusele, teevad eurooplased Ukrainaga koostööd Ukraina relvajõudude tugevdamise algatustes.

Diplomaadid teatasid valmisolekust suurendada toetust Ukrainale,  mille hulgas tihendades koostööd kaitsetööstuses ja uurides teisi julgeoleku- ja kaitsekoostöö vorme, mis on kooskõlas meie toetusega Ukraina Euro-Atlandi integratsioonile.

Ministrid lubasid jätkata selles küsimuses koostööd Ühendriikidega. Samuti teevad nad tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada Ukraina majanduslik stabiilsus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) programmi raames, piisav eelarveline toetus aastaks 2026 ja edaspidiseks ning edendamaks Ukraina majanduse taastumist ja ülesehitamist.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha külastas oma Itaalia ametivenna Antonio Tajani kutsel Roomat ja osales samuti Weimar+ kohtumisel.

Austria erukindral nimetas Ukraina kolmeaastast kaitset imeks

Austria erukindralleitnant Christian Segur-Cabanac kirjeldas Ukraina jätkuvat kaitset palju suurema Vene väe vastu, kui midagi ime ja sensatsiooni vahepealset.

Poliitiliste ja Strateegiliste Uuringute Ühingut (STRATEG) juhtiv Segur-Cabanac ütles seda eksklusiivses usutluses Ukraina uudistekanali Ukrinform Viini korrespondendile.

Erukindrali sõnul arvas ta invasiooni alguses arvas, et sõjakäik kestab vaid paar nädalat ehk nii nagu Moskva oli seda tõenäoliselt plaaninud.

Kui aga selgus, et Venemaa jäigale doktriinipõhisele sõjapidamisele vastas Ukraina paindlikum ja kohanemisvõimelisem vägede ja ressursside kasutamine, sai ilmseks, et see ei tule lühike sõda. Asjaolu, et Ukraina on vastu pidanud üle kolme aasta, tundub talle endiselt tähelepanuväärne.

"See on kusagil ime ja sensatsiooni vahepeal," ütles erusõjaväelane.

Segur-Cabanac tõi välja, et Ukraina relvajõud on näidanud üles sihikindlust, sõjalist leidlikkust, uuendusmeelsust ja võimet omandada uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, mis on võimaldanud neil vastu seista palju suuremale vastasele.

Samas rõhutas erukindral, et Venemaa eelis materiaalsete ja inimressursside osas on endiselt märkimisväärne. Segur-Cabanaci arvates on seetõttu hädavajalik Ukraina partnerite jätkuv toetus.

"Ilma suurema sõjalise abita, eriti relvade ja laskemoonata Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest, võib praegune jõudude tasakaal lõpuks kalduda Venemaa kasuks," hoiatas Segur-Cabanac.

Erukindral märkis, et võtmeteguriks on see, kas USA otsustab jätkata oma rahalist ja materiaalset toetust Ukrainale. See otsus on tema hinnangul tulemuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Euroopa riikidel, isegi parimate kavatsuste juures, oleks raske täielikult asendada Ameerika panust. Seda eriti sellistes valdkondades nagu elektrooniline luure.

"Need on keerulised küsimused," ütles Segur-Cabanac.

"Sõdurina saan ma vaid tunnustada seda, mida Ukraina on oma relvajõududega saavutanud," toonitas erukindral.

Segur-Cabanac rõhutas ka, et Vene agressiooni peatamiseks on vaja, et Ukraina partnerid – eriti Euroopas – oma toetust suurendaksid. See saadaks Moskvale selge signaali, et Ukraina vallutamine ei ole lihtne. Erukindral väljendas kahtlust, et Venemaa näeb praegu Euroopa riike usaldusväärsete läbirääkimispartneritena.

"Ainus elujõuline tee edasi on see, kui Euroopa suurendab oma rahalist ja materiaalset toetust Ukrainale. Ainult nii saab lääs näidata Venemaale, et selle ambitsioonid Ukrainas ei õnnestu," sõnas Segur-Cabanac.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 001 560 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 10 934 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 791 (+5);

- suurtükisüsteemid 29 105 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1416 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1184 (+1);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 40 507 (+72);

- tiibraketid 3337 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 51 821 (+106);

- eritehnika 3914 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.