Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei pöördus vanglateenistuse poole küsimusega, mis puudutab meessoost kinnipeetavatele juuksevärvide kättesaadavust vanglas.

Kantselei hinnanul toimub meessoost vangide erinev kohtlemine, sest naisvangidele on juuste värvimine aastast 2017 lubatud, aga meestele mitte.

Justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Rait Kuuse vastas võrdõiguslikkuse volinikule, et rahvusvahelistest vangistust puudutavatest soovitustest tuleneb põhimõte, et naiskinnipeetavate erilisi vajadusi, milleks praegu tuleb pidada ka juuksevärvide võimaldamist vanglas, ei saa pidada meeskinnipeetavate tingimuste suhtes diskrimineerivaks.

Kuuse selgitas, et eri ainete, sealhulgas kemikaalide, lubamine vanglas võimalikult minimaalses, kuid siiski vajalikus mahus, on vajalik ka seetõttu, et välistada täielikult või vähemasti vähendada ainete mittesihtotstarbelist kasutamist, näiteks aine tarvitamist või selle ümbertöötlemist tarvitamise eesmärgil joobe saavutamiseks.

"Sel eesmärgil on ka näiteks vangla e-poe sortimendis keelatud tooted, mis võimaldavad saada aine ümbertöötlemisel, näiteks kääritamise teel, joovastavaid aineid ja mis manustamisel toovad kaasa joobeseisundi või mis ohustavad inimese elu või tervist," sõnas Kuuse.

Kuuse lisas, et vanglatele teadaolevalt püüavad kättesaadavaid aineid ja kemikaale mittesihtotstarbeliselt kasutada eeskätt just meessoost kinnipeetavad, kelle puhul on vanglate praktikas hulgaliselt juhtumeid sellise väärkasutuse kohta, samas kui naissoost kinnipeetavate puhul on sellised juhtumid haruharvad.

"Ajavahemikus 10. juuni 2024 kuni 10. juuni 2025 oli Tallinna Vangla kolmandas üksuses 126 rikkumist, siis naiste üksuses samal perioodil 55 rikkumist, mis olid seotud eri esemetega, kuid mille hulgas ei olnud samas ühtegi narkootilise või psühhotroopse aine või ravimiga seotud juhtumit ega ka ühtegi alkoholisisaldusega ainega seotud rikkumist. Seega juba üksnes ühe üksuse pinnalt on juhtumite arv üle poole suurem kui naissoost kinnipeetavate puhul," selgitas Kuuse.

Kuuse märkis, et vanglal tuleb arvestada ka kõikvõimalike subkultuuriliste küsimustega ja välimusega seotud muudatused, nagu juuste maha ajamine ja värvimine, võivad subkultuursete põhimõtete järgi olla vanglas üheks stigmatiseerimise vahenditest.

"Ajalooliselt on meeskinnipeetava puhul, erinevalt naiskinnipeetavatest, juuste värvimine olnud üks nn eraldamise, märgistamise vahenditest. Vanglateenistusel tuleb selliseid võimalikke ilminguid kohe märgata ja õigeaegselt sekkuda," sõnas Kuuse.