Saksamaa hakkab veteranide päeva tähistama

Saksamaa tähistab laupäeval oma esimest veteranide päeva pärast Teist maailmasõda, mis oli kunagi mõeldamatu samm ja jätab kõrvale kaua kestnud ebamugavustunde oma sõdurite tunnustamise suhtes.
Märgina Ukraina sõja järel Saksamaal toimuvast "Zeitenwendest" ehk "Aegade muutumisest" püüab riik aktiivselt tõsta oma sõjaväe prestiiži, kirjutas CNN.
Saksamaa on aastakümneid tundnud end sellise pidulikkuse suhtes ebamugavalt, arvestades oma sõdurite rolli Teises maailmasõjas ja holokaustis.
Kuid 25. aprillil hääletati seaduseelnõu üle, millega kehtestataks iga-aastane riiklik veteranide päev, pärast seda, kui peaaegu kõik Saksamaa parlamendi parteid selle heaks kiitsid.
Ainult äärmusvasakpoolne Die Linke partei esitas vastuväiteid. Partei kaasesimees Ates Gürpinar vihjas, et see oli tingitud partei patsifistlikust hoiakust.
"Meie, vasakpoolsed, lükkame selle veteranide päeva tagasi," ütles ta CNN-ile antud avalduses.
Uue seaduse kohaselt tuleks seda päeva tähistada "avalikult ja nähtavalt" igal aastal 15. juunil.
See näeb ette ka veteranidele vaimse ja füüsilise abi osutamise teenuste, sealhulgas rehabilitatsiooni ja teraapia parandamist.
Mälestusüritused, mis on korraldatud Ühendkuningriigi relvajõudude päeva ja USA veteranide päeva eeskujul, austavad kõiki sakslasi, kes on kandnud sõjaväevormi – mitte ainult neid, kes on lahingus haavatud või hukkunud.
Saksamaal on kaitseministeeriumi andmetel umbes 10 miljonit veterani.
Kaitseminister Boris Pistorius kirjeldas seda sammu kui tugevat, olulist ja ammu oodatud tunnustuse ja tänu märki.
Külma sõja ajal tähistas Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Ida-Saksamaa oma Rahvuslikku Rahvaarmeed sõjaväeparaadidega.
Läänes ei loodud kunagi samaväärset. Pärast Teise maailmasõja lõppu oli esimene lahingmissioon, milles Saksa sõdurid osalesid, Kosovo sõda 1990. aastate lõpus. Sellest ajast alates on Saksa relvajõudude ehk Bundeswehri kõige olulisemad lähetused toimunud Afganistanis ja Malis. Kuid veteranide päeva loomise suurim tõuge on olnud Ukraina.
Alguses oli Saksamaa vastu Kiievisse raskerelvastuse saatmisele, kartes otseselt sõtta sekkuda, kuid andis lõpuks rahvusvahelisele survele järele. Nüüd on Berliin Ukraina suuruselt teine sõjalise abi pakkuja.
"Sõda Ukraina vastu on loonud vajaduse Bundeswehri (relvajõudude) märkimisväärseks suurendamiseks, kulutuste ja ka värbamise suurendamiseks," ütles Leipzigi ülikooli sotsioloog Johannes Kiess CNN-ile.
Ta lisas, et see oli võimalus, mis pani tunduma sobivana ka sõjaväge sümboolselt uuendada.
Sel laupäeval tähistatakse seda päeva üritusega Berliinis. Järgmisest aastast toimuvad mälestusüritused üleriigiliselt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov