Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 19. juunil kell 20.46:

- Ukraina: Venemaa on relvarahuettepanekut 100 päeva tagasi lükanud;

- Putini sõnul on ta valmis Zelenskiga kohtuma kõneluste lõppfaasis;

- Ukraina luure tappis sõjavangide piinamisega seotud kollaborandi;

- OSCE mõistis hukka Venemaa rünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu;

- Venemaa rünnakutes Hersoni oblastile sai vigastada kaheksa inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit.

Venemaa ja Ukraina vahetasid taas sõjavange

Venemaa ja Ukraina teatasid järjekordsest sõjavangide vahetamisest Istanbuli rahukõnelustel saavutatud kokkuleppe alusel.

"Meie inimesed pöörduvad Venemaa vangistusest koju tagasi," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

Vahetust kinnitas ka Vene kaitseministeerium, kuid kumbki ei avaldanud vabastatud sõdurite arvu.

Zelenski sõnul oli sõduritest enamik olnud vangis alates 2022. aastast.

"Need on relvajõudude, rahvuskaardi ja piirivalve sõdurid. Enamik neist oli vangis olnud alates 2022. aastast. Ukraina kaitsjad, kes võitlesid Donetski, Zaporižžja, Luhanski, Harkivi, Sumõ, Tšernihivi ja Kiievi oblastis," kirjutas Zelenski neljapäeval Telegramis.

Zelenski sõnul töötab Ukraina selle nimel, et kõik ukrainlased saadetaks tagasi.

"Tänan kõiki, kes aitavad neid vahetusi võimalikuks teha. Meie eesmärk on vabastada neist igaüks," lisas president.

Ukraina: Venemaa on 100 päeva relvarahuettepanekut tagasi lükanud

Venemaa on üle kolme kuu keeldunud USA ja Ukraina ettepanekust tingimusteta relvarahuks kolm aastat kestnud sõjas, teatas Ukraina neljapäeval.

"Sellest on täpselt 100 päeva, kui Ukraina nõustus tingimusteta USA rahuettepanekuga täielikuks relvarahuks, et lõpetada tapmine ja minna edasi tegeliku rahuprotsessiga," ütles Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

"Seda on täpselt 100 päeva, mille vältel Venemaa on seda esimest sammu rahu suunas tagasi lükanud."

Putini sõnul on ta valmis Zelenskiga kohtuma kõneluste lõppfaasis

Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et on valmis kohtuma Volodõmõr Zelenskiga läbirääkimiste lõppfaasis, kuid seadis taas kahtluse alla Ukraina presidendi legitiimsuse.

"Ma olen isegi valmis temaga kohtuma, kuid ainult juhul, kui tegemist on mingisuguse lõppfaasiga," ütles Putin pressikonverentsil välismeediale.

Putin ütles ka, et igasugune lahendus Ukraina konflikti lõpetamiseks peab takistama lahingutegevuse taaspuhkemist pikas perspektiivis.

"Me peame leidma lahenduse, mis mitte ainult ei lõpetaks praegust konflikti, vaid looks ka tingimused, mis takistaksid sarnaste olukordade kordumist pikas perspektiivis," sõnas ta.

Putin väitis ka, et Saksamaa poolt kaugmaarakettide Taurus saatmine Ukrainale rikuks täielikult kahepoolsed suhted ja ei mõjutaks samas Moskva pealetungi kulgu.

"Kõik teavad, et kui see juhtub, siis ei mõjuta see lahingute kulgu. See on välistatud. Aga see rikuks täielikult meie suhted," lausus Putin.

Ukraina luure tappis sõjavangide piinamisega seotud kollaborandi

Ukraina sõjaväeluure (HUR) tappis sihipärase operatsiooni käigus Zaporižžja oblastis Berdjanskis Venemaa okupatsioonivõimude koostööd teinud Mõhhailo Hrõtsai, teatas HUR-i allikas väljaandele Kyiv Independent.

Allika sõnul oli Hrõtsai otseselt seotud kohaliku Ukraina elanikkonna vastu suunatud repressioonide korraldamise ja sõjavangide piinakambrite rajamisega.

Allikas ütles, et Hrõtsai lasti linnas maha summutiga PM-püstoliga.

Hrõtsai oli Venemaa poolt ametisse nimetatud abilinnapea, kes vastutas taristu, majutuse, kommunaalteenuste ja energeetikasektori eest. Allikas ütles ka, et ta hõlbustas Berdianski munitsipaal- ja riigivara ebaseaduslikku arestimist.

Allikas lisas, et Ukraina okupeeritud alades on endiselt mitmeid okupatsioonivägedega koostööd tegevaid inimesi. "Me jõuame kindlasti igaüheni neist ja teeme lõpu nende kuritegelikule tegevusele mis tahes vahenditega: summutiga või ilma, vaikselt või valjult, aga alati tõhusalt," lausus ta.

Poltava oblastist pärit Hrõtsai oli varem osalenud Ukraina poliitilises elus. Enne Vene okupatsioonivägede poolele asumist oli ta parlamendiliikme abi ja juhtis Sotsialistliku Ukraina partei Berdjanski haru.

Aasovi mere ääres asuv sadamalinn Berdiansk on olnud Venemaa kontrolli all alates täiemahulise sissetungi algusaegadest 2022. aastal. See on endiselt Venemaa vägede jaoks kriitilise tähtsusega logistikakeskus, mis hõlbustab rüüstatud Ukraina teravilja ja muude ressursside transporti.

Ukraina sõjaväeluure andmetel tappis 20. veebruaril Berdjanskis sihipärane rünnaku käigus Venemaa ametisse nimetatud administratsiooni asejuhi Jevgeni Bogdanovi.

OSCE mõistis hukka Venemaa rünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) troika mõistis kolmapäeval hukka Venemaa rünnakud tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu Ukrainas ning kutsus Venemaad üles sõda lõpetama, vahendas uudistekanal Ukrinform.

OSCE troikasse kuuluvad organisatsiooni praegune, eelmine ja tulevane eesistuja: Soome välisminister Elina Valtonen (praegune eesistuja), Malta asepeaminister ja välisminister Ian Borg (eelmine eesistuja) ning Šveitsi välisminister Ignazio Cassis (tulevane eesistuja).

"Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu kestab neljandat aastat. Venemaa rikub jätkuvalt Helsingi põhimõtteid, millele me kõik oleme ühiselt pühendunud ja mida me siin kaitseme. Sada päeva tagasi paluti osapooltel nõustuda tingimusteta relvarahuga. Ukraina nõustus. Venemaa mitte. Selle asemel on see intensiivistanud oma agressiooni süstemaatiliste õhurünnakutega tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu üle kogu Ukraina," seisis avalduses.

"Kutsume Venemaad üles koheselt lõpetama oma agressioonisõja ja nõustuma tingimusteta relvarahuga, nagu Ukraina on teinud," lisati teadaandes.

"Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse toetamine jääb OSCE põhiprioriteediks. Me imetleme tõeliselt Ukraina rahva vaprust ja vastupidavust ning jätkame oma toetust," rõhutati avalduses.

Avalduses tsiteeritud ÜRO andmetel kasvas tsiviilohvrite arv Ukrainas 2025. aasta esimese viie kuu jooksul ligi 50 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – peamiselt kaugmaarakettide ja droonirünnakute tõttu.

Venemaa rünnakutes Hersoni oblastile sai vigastada kaheksa inimest

Kohalike korrakaitsjate teatel sai kolmapäeval Hersoni oblastis toimunud Venemaa rünnakutes vigastada kaheksa inimest.

Võimude teatel võttis Vene sõjavägi suurtükiväe ja droonide abil sihikule mitu piirkonna asulat.

Kella 18.00 seisuga kohaliku aja järgi oli teatatud kaheksast vigastada saanud tsiviilisikust, sealhulgas kahest mehest Komõšanõs ja Romaškovos ning kuuest Bilozerkas, Berõslavis, Antonivkas ja oblasti pealinnas Hersonis.

Rünnakutes sai kahjustada ka tsiviiltaristu.

Hersoni oblast asub Lõuna-Ukrainas, Venemaa poolt okupeeritud Krimmist veidi põhja pool, ning on kogu sõja vältel olnud Venemaa vägede regulaarne sihtmärgiks.

Ukraina väed vabastasid oblasti pealinna Hersoni linna 2022. aasta novembris.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 008 240 (võrdlus eelmise päevaga +1080);

- tankid 10 951 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 853 (+8);

- suurtükisüsteemid 29 328 (+63);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1420 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1187 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 41 229 (+64);

- tiibraketid 3369 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 52 420 (+108);

- eritehnika 3918 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.