"Mul on tunne, et Iisrael ka nüüd täpselt ei tea. See ongi kohutav selle juures, et Ameerika Ühendriikide president ei tea, mis ta teeb ja tundub, et Iisrael ka ei tea, mis ta teeb. Tundub niimoodi, et nad tegutsevad skeemi järgi, et anname esimese löögi ja siis vaatame, kuidas asjad arenevad," rääkis Hvostov reedel "Vikerhommikus".

Hvostov meenutas, et sõja esimeses faasis kuulutas Iisrael oma esmaülesandeks Iraani õhukaitse purustamise ja tema raketiseadeldiste hävitamise, mis nüüdseks on edukalt lõpule viidud.

"Teine etapp peaks siis olema kõigi tuumarajatiste hävitamine, seda on nüüd ka poolenisti juba tehtud. Tõsi, see põhiline kompleks, Frodo nimeline koht, mis on mäe sisse õõnestatud – seda nad esialgu kätte ei saa, seal nüüd oodatakse ameeriklaste abi," jätkas Hvostov.

Aga neljapäeval ütles Iisraeli kaitseminister Tel Avivis Iraani rünnakus pihta saanud haiglat külastades, et Iisraeli eesmärk võiks olla režiimi muutus Iraanis.

"Nii et enam justkui ei piirduta ainult tuumaprogrammi lõpetamisega, vaid tahetakse ka kogu Iraani võimuladvik maha võtta ja siis tekitada seal mingi revolutsiooniline olukord, et siis Iraani rahvas tuleks ja muudaks oma riigi riigikorraldust ja riigi juhtimise süsteemi," kommenteeris Hvostov.

Ta avaldas selle võimaluse suhtes siiski kahtlust, juhtides tähelepanu sellele, et tavaliselt koondub rahvas oma tugevamalt riigi juhtkonna ümber, kui seda ründab mõni välisriik.

USA ja TACO

Puudutades Ameerika Ühendriikide ja selle presidendi Donald Trumpi tegevust Iisraeli ja Iraani konfliktis, märkis Hvostov, et tema hinnangul ei suuda Trump kuidagi ära otsustada, milline on USA võimalik roll selles.

"Sest võtame kasvõi Trumpi viimase aja sõnavõtud, kui Trumpi käest küsiti, et mida ta siis Iraani suhtes ette võtab ja ta ütles [umbes nii], et keegi ei tea, mis ma teen, et kas ma lähen Iraani või ma ei lähe Iraani sõjalise jõuga," rääkis Hvostov.

Ta viitas, et kui äsja tuli uudis, et Trump andis Iraani režiimile kaks nädalat mõtlemisaega, siis pisut varem oli ta rääkinud 48 tunnist.

"Jah, see on jälle see TACO – Trump Always Chickens Out (e.k. Trump tõmbab alati tagasi) – tõmbab alati pidurit või lööb alati põnnama," rääkis Hvostov. "Et siin praegu seoses Iraani-Iisraeli sõjaga käib jälle selline arutamine, et äkki Trump on siiski inimesena lihtsalt üks argpüks, kes kardab võtta vastu selliseid maailma ajalugu mõjutavaid otsuseid."

Hvostov viitas ka USA varasematele sõjalistele aktsioonidele Lähis-Idas, kus 2003. aastal rünnati Iraaki väitega, et sellele on massihävitusrelv, mis pärast osutus valeks.

"Kõige halvem, mis võiks juhtuda, on see, kui Ameerika Ühendriigid ikkagi lõpuks sekkuvad Iraani sõtta, aga teevad seda kuidagi oskamatult," leidis vaatleja. "Nii nagu nad lõpuks Iraagis kõik vussi keerasid ja Afganistanis. Et kui midagi niisugust peaks Iraanis korduma, siis Iraan muutub mingisuguse selliseks suureks Jeemeniks, kus käib kõikide sõda kõige vastu, kus on mingisugune permanentne segadus, mis lihtsalt kobrutab. Tegemist on tohutult suure riigiga – 90 miljonit inimest – mis siis kobrutab kaugele üle Iraani piiride. Nii et kõik on praegu kuidagi väga ootusärevad, et mis juhtuma hakkab," lõpetas Hvostov oma kommentaari.

Hvostov puudutas oma hinnangutes põhjalikumalt ka Iisraeli tuumarelva mõju tema suhetele lääneriikidega ning võrdles seda Vene tuumaähvarduse mõjuga USA toetusele Ukrainale: "Lääs jah, toetab Iisraeli, aga mitte sellepärast, et meil on siin mingi tohutu Iisraeli-armastus, vaid mingis mõttes me kardame seda riiki."

Hvostovi küsitlesid Margit Kilumets ja Sten Teppan.