Oluline Ukraina sõjas laupäeval, 21. juunil kell 14.10:

- Venemaa korraldas suure õhurünnaku Ukraina Poltaava oblastile;

- Ukraina õhuväe teatel lasi Venemaa öösel välja 280 drooni ja raketti;

- Venemaa suurtükitules Hersonile sai üks inimene viga;

- Zelenski kommenteeris Kremli soovimatust relvarahuga nõustuda;

- Vene saadik ÜRO-s: meie rahumemorandum on Ukraina jaoks parim;

- Ekspert: USA abi Ukrainale ei lõpe, aga see on teistsugune;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit.

Zelenski: leiame igale Vene sõduri jalale drooni

President Volodõmõr Zelenski vastas laupäeval Venemaa presidendi Vladimir Putini hiljutistele Ukraina-teemalistele avaldustele, öeldes, et Ukraina kavatseb end kaitsta ning et valitsus on Kremli ähvarduste valguses teinud mitu otsust julgeoleku tugevdamiseks.

Putin ütles reedel Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil peetud kõnes, et kogu Ukraina kuulub Venemaale, viidates Moskva territoriaalsetele ambitsioonidele Ukrainas.

"Kõikjal, kuhu Vene sõduri jalg astub, on Venemaa," ütles ta.

Oma laupäevaõhtuses kõnes kirjeldas Zelenski Putini kõnet kui etendust, kuid ütles, et Ukraina võtab ähvardusi tõsiselt.

"Aga kui mõrvar ütleb, et tahab tappa, siis me võtame seda tõsiselt ja vastame koos oma partneritega," ütles Zelenskõi.

"Loodetavasti koos kõigi oma partneritega," lisas ta, viidates tõenäoliselt Ameerika Ühendriikide vähenevale toetusele Ukrainale USA presidendi Donald Trumpi ajal.

"Muidugi leiame iga Vene sõduri jalale Ukraina droonid," ütles Zelenski. "Muidugi kaitseb Ukraina ennast."

Venemaa korraldas suure õhurünnaku Ukraina Poltaava oblastile

Vene relvajõud korraldasid ööl vastu laupäeva suure õhurünnaku Ukraina Poltaava oblastile, kahjustades sealsete energiataristut.

Poltaava piirkondliku sõjaväevalitsuse juhi kohusetäitja Volodõmõr Kogut teatas, et Ukraina õhutõrje tulistas enamiku Venemaa lastud rakettidest ja droonidest alla.

Samas said Krementšuki rajoonis otsetabamusi ja alatulistatud droonitükkidest pihta mitu energiataristu objekti ning üks inimene sai mõõdukaid vigastusi. Kogut lisas, et päästjad tegelevad Venemaa rünnaku tagajärgede likvideerimisega.

Ukraina õhuväe teatel lasi Venemaa öösel välja 280 drooni ja raketti

Ukraina õhuväe teatel ründas Venemaa ööl vastu laupäeva Ukrainat 280 erineva drooni ja raketiga, millest Ukraina kaitsjad neutraliseerisid 260 sihtmärki.

"Rünnaku peamine suund oli Poltaava oblast, Krementšuki linn," seisab Ukraina õhuväe avalduses. Vaenlase õhurünnakuid registreeriti Krementsukis kolmes kohas, teatas õhuvägi.

Venemaa tulistas öösel Ukraina pihta:

-272 Shahed-tüüpi drooni ja erinevat tüüpi peibutusdroonidega, mis startisid Brjanskist, Primorsko-Ahtarskist, Kurskist, Orjolist, Millerovost, Šataloves ning Tšaudast okupeeritud Krimmis.

- Kaks KH-47M2 Kinžali raketti, mis lasti välja õhuruumist Venemaa Tambovi oblasti kohal;

- Neli Kalibr tiibraketti Mustalt merelt;

- Kaks Iskander-K tiibraketti Venemaa Belgorodi oblastist.

Venemaa suurtükitules Hersonile sai üks inimene viga

Vene armee tulistas ööl vastu laupäeva Hersonis elurajooni, rünnaku sai üks naine haavata ning mitu elamut kahjustusi.

Sellest teatas RBC-Ukraine, viidates Hersoni linna sõjaväevalitsuse pressiteenistusele.

Ööl vastu 21. juunit andsid Vene väed löögi Hersoni elurajoonidele. Kesklinna piirkond sattus tule alla.

Hersoni linna sõjaväevalitsuse pressiteenistuse teatel sai vaenlase rünnaku tagajärjel kannatada mitu kortermaja, nende aknad purunesid, rõdud, katused ja fassaadid said kahjustusi.

Üks mürskudest tabas ruumi, kus asus 85-aastane naine, kes viidi keskmises seisundis haiglasse.

Herson kannatab iga päev Venemaa rünnakute all, sest linn on endiselt vaenlase suurtükiväe laskeulatuses. Ukraina relvajõud vabastasid Hersoni oblasti paremkalda osa 2022. aasta sügisel, kuid piirkonna vasak kallas jääb Venemaa okupatsiooni alla. Okupandid kasutavad linna ründamiseks aktiivselt ka droone.

17. juunil sai Vene droonirünnakus Hersonile 12 inimest viga ja nad viidi haiglasse.

Zelenski kommenteeris Kremli soovimatust relvarahuga nõustuda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kommenteeris reedel Kremli kõneisiku Dmitri Peskovi avaldust, mille kohaselt Venemaal on strateegiline eelis ja ta ei soovi Ukrainas relvarahu.

"Täna ütlesid venelased taas üsna avalikult ja absoluutselt küüniliselt, et ei taha relvarahuga nõustuda. Venemaa tahab sõdida. Ähvardavad veel millegagi. See tähendab, et maailma avaldatav surve neile veel valu ei tee. Või siis püüavad nad väga sellist nägu teha. Vene majandus juba degradeerub. Toetagem seda protsessi veelgi enam. Ajatolla Putin näeb oma Iraani sõprade pealt, kuhu sellised režiimid on jõudmas ja millisesse mahajäämusse nad oma riiki viivad," ütles Zelenski reedel oma õhtuses kõnes.

President märkis, et on andnud korralduse valmistada ette mõned täiendavad koostöövõimalused nõndanimetatud tahte koalitsiooni raames.

"Olen ​​andnud meeskonnale korralduse valmistada ette täiendavaid koostöövõimalusi tahte koalitsiooni raames – midagi, mis tugevdab meie ühist julgeolekuarhitektuuri... Julgeoleku taastamiseks tuleb veel otsuseid. Tänan kõiki, kes meid aitavad!" ütles Zelenski.

Ta lubas, et Ukraina suurendab Venemaale suunatud sanktsioonisurvet.

"Täna avaldati pikk raport meie sanktsioonipoliitika kohta – nimelt nende valdkondade kohta, mis mõjutavad Venemaa majanduslikke võimalusi meie ajutiselt okupeeritud territooriumil. Valmistame ette riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu kohaseid otsuseid. Täna avalikustati ka meie riigi uus sanktsioonide pakett füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes aitavad Venemaad, eriti droonide tootmisel. Jätkame seda survet koos oma partneritega. Meie partnerid jätkavad meie sanktsioone, me töötame selle kallal – ja muide, mitte ainult Euroopa jurisdiktsioonides," ütles Zelenskõi.

Vene saadik ÜRO-s: meie rahumemorandum on Ukraina jaoks parim

Venemaa rahumemorandum on parim pakkumine, mille Ukraina täna võib saada, väitis Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzja reedel toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu istungil.

"Venemaa-Ukraina otsekõneluste ajal, mis toimusid, esitasime me oma memorandumi rahumeelse lahenduse kohta. See koosneb kahest osast: üldise pikaajalise rahu tingimused ja relvarahu tingimused," rääkis Nebenzja.

"See on parim pakkumine, mille Ukraina täna võib saada. Me soovitame sellega nõustuda, sest asjad lähevad Kiievi jaoks ainult halvemaks," märkis ta.

2. juunil Istanbulis peetud kõnelustel esitatud nn rahumemorandum on ultimaatum, mida Kiiev ei saa vastu võtta, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski 10. juunil ilmunud intervjuus.

"Nad lausa ütlesid meie delegatsioonile: me teame, et meie memorandum on ultimaatum ja te ei võta seda vastu," väitis Ukraina president.

Nebenzja osutas julgeolekunõukogus ka laiaulatuslikule sõjavangide vahetusele, mis on ainus, milles on suudetud kokku leppida, samal ajal kui muudes küsimustes esitab Moskva Kiievile maksimalistlikke nõudmisi. 

Nebenzja märkis julgeolekunõukogus, et Ukraina ja Venemaa peaksid jätkama Türgis otsekõnelusi pärast 22. juunit.

Samal ajal on Venemaa üksnes hoogustanud droonirünnakuid Ukraina vastu. 17. juunil ründas Venemaa droonide ja rakettidega Ukraina pealinna Kiievit, tappes 30 inimest ning 172 sai haavata.

Teised reedel ÜRO Julgeolekunõukogus esinenud osapooled ei nõustunud Venemaa avaldusega. 

"Me kutsume Venemaad tingimusteta relvarahu sõlmimisele. Venemaa alustas seda sõda; me kutsume Venemaad üles seda lõpetama," ütles Ühendkuningriigi suursaadik ÜRO-s Barbara Woodward.

Ekspert: USA abi Ukrainale ei lõpe, aga see on teistsugune

USA abi Ukrainale ei lõpe täielikult, kuid see pole enam sama, nagu oli president Joe Bideni ajal, ütles poliitikaanalüütik Ihor Reiterovõtš intervjuus Ukrinformile. 

"Asi pole niivõrd abi peatamises, vaid selle praeguse vormi lõpetamises. Jah, on veel teatud puhver – umbes kuni augustini. Kuid olgem ausad: ei tule uusi abipakette nagu need, mis Bideni ajal vastu võeti," rääkis ekspert.

Tema sõnul on minimaalne, mida Ukraina peab USA-ga koostöös säilitama, juurdepääs Ameerika luureandmetele – ja seda isegi juhul kui sõjaline varustamine katkeb.

"Trumpi valitsuse ajal on valem lihtne: raha relvade eest. Ukraina maksab otse või Euroopa vahendab raha USA-le ja USA varustab relvadega. Selliseid tagastamatuid abipakette, mida me Bidenilt saime, tõenäoliselt enam ei tule," ütles Reiterovõtš.

Samal ajal ei välistanud ekspert ettenägematuid arenguid ehk "musta luike", mis võib sundida USA presidenti Donald Trumpi laialdast toetust taastama. Kuid isegi sel juhul oleks see tõenäoliselt lend-leasi vormis tarnetega, mille puhul maksed lükkuvad tulevikku. 

Reiterovõtš meenutas, et on veel teine selline mehhanism maavaralepingu näol, kuid kuna USA Trump ei räägi enam sellest, siis "see on tema radarilt lihtsalt kadunud".

Ukraina jaoks on Reiterovõtši meelest nüüd tegemist teistsuguse loogikaga, mis on vähem ideoloogiline ja rohkem turupõhine. "Peame olema valmis kas ise maksma või lootma, et Euroopa maksab meie eest."

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 010 390 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

- tankid 10 955 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 865 (+5);

- suurtükisüsteemid 29 393 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1421 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1188 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 41 422 (+123);

- tiibraketid 3369 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 52 617 (+116);

- eritehnika 3920 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.