Kutseliste kaitseväelaste arvu suurendamine on Lätis päevakorral ammu, kuid nüüd toimub see kavandatust varem.

Kui kasvab kaitseeelarve ja ostetakse uut tehnikat, on vaja neid, kes oskaks seda kasutada. Uusi teenistuskohti luuakse maakaitsejõudude mehhaniseeritud brigaadis, lahingumasinate hoolduses, õhutõrjes, suurtükiväe üksuses ja suureneb rahvusliku kaitseakadeemia kadettide arv.

"Eesmärk pole ainult suurendada kaitseväelaste arvu. Nii muutub armee tugevamaks ja professionaalsemaks. See parandab kaitsejõudude ja riigi usaldust tervikuna. 8000 kaitseväelaseni kutselises armees plaanisime jõuda 2027. aastal. Nüüd täitub see eesmärk juba tänavu," sõnas Läti kaitseminister Andris Sprudz.

Ajateenistust on Lätis võimalik läbida erineval viisil. See on suurendanud vabatahtliku kaitseorganisatsiooni Zemessardze ehk Maakaitse liikmete arvu. Kuid ajateenistuse kaudu saab täiendust ka kutseline armee.

Selle isikkoosseisu suurendamine aasta teisest poolest maksab 7,7 miljonit eurot, see raha eraldatakse kaitseministeeriumi eelarvest.

"Kaitseväelaste arv suureneb nende arvel, kes soovivad otse asuda teenima armees, kuid täiendust pakub ka ajateenistus. Äsja teenistuse lõpetanud rohkem kui neljasajast noorest sõlmis 120 kutselise teenistuse lepingu," ütles Sprudz. 

Seega 25 protsenti jätkab sõjaväeteenistust professionaalidena.

Lõppeval nädalal kiitis Läti valitsus heaks idapiiri kaitserajatisi puudutava liikumise tõkestamise seaduse eelnõu, mis suunatakse nüüd parlamenti. Nii saab rajada piirile kiiremini kraave ja kaitsetõkkeid ning lahendada eramaa kasutamisega seotud probleeme.