Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 22. juunil kell 21.34:

- Ukraina kontrollib endiselt väikest maa-ala Kurskis;

- Kiiev kavandab oma diplomaatilise töökorralduse ülevaatust;

- Vene vägede rünnakutes hukkus viis inimest;

- Okupeeritud aladelt välja saadetud ukrainlasi hoitakse Gruusia piiril vee ja toiduta;

- Ukraina sõlmis Itaalia ja ÜRO arenguprogrammiga demineerimiskokkuleppe;

- Sõrskõi: kontrollime endiselt osa Kurski alast ja suurendame rünnakuid;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit.

Ukraina kontrollib endiselt väikest maa-ala Kurskis

Ukraina kõrgeim sõjaväekomandör ütles, et Ukraina väed kaitsevad endiselt väikest ala Venemaa sees, mille nad vallutasid peaaegu aasta tagasi.

2024. aasta augustis alustas Ukraina ootamatu sissetungi Kurski piirkonda, vallutades enam kui 1000 ruutkilomeetrit Venemaa maad.

Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Syrsky ütles, et 10 000 Vene sõdurit üritavad tema vägesid tagasi tõrjuda.

Kuigi Venemaa on korduvalt nõudnud, et on kogu piirkonna tagasi vallutanud, ütles Syrsky pühapäeval, et Ukraina valduses on Kurski piirkonnas endiselt umbes 90 ruutkilomeetrit.

Pühapäeval ajakirjanikega rääkides lubas Syrsky suurendada Venemaale suunatud löökide ulatust.

"Loomulikult jätkame, arvestades, et me ei võitle elanikkonna vastu, vaid võitleme ja hävitame puhtalt sõjalisi sihtmärke," lausus Syrsky.

Ukraina hõivas Kurski oblastis kümneid külasid vahetult pärast sissetungi algust 6. augustil 2024.

President Volodõmõr Zelenski ütles, et Kurski operatsiooniga loodi puhvertsoon, mis takistas Vene vägede paigutamist Ida-Ukraina rinde võtmepiirkondadesse, kuid Kiievi edusammud takerdusid pärast seda, kui Venemaa saatis piirkonda abivägesid, sealhulgas tuhandeid sõdureid Põhja-Koreast.

Kiiev kavandab oma diplomaatilise töökorralduse ülevaatust

Kiiev valmistab ette välisministeeriumi ja diplomaatilise korpuse ülevaatust sooviga tugevdada rahvusvahelist toetust Ukrainale, kui täiemahuline sõda Venemaaga käib juba neljandat aastat, ütlesid laupäeval nii president Volodõmõr Zelenski kui välisminister Andri Sõbiha väljaande The Kyiv Independent teatel.

Zelenski ütles oma õhtuses kõnes, et tegemist on osaga "mitmest uuest otsusest", mille Ukraina tegi vastuseks Venemaa väljendatud eesmärgile vallutada kogu Ukraina.

"Me teeme muudatusi teatavates ametkohtades, sealhulgas Ukraina diplomaatilise korpuse ja institutsioonide juhtimises, et suurendada Ukraina potentsiaali nii suhetes partneritega kui ka Ukraina sisemist vastupanuvõimet silmas pidades," rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul seisab Ukraina suursaadikutel ees kohtumine ja kuu aja jooksul saab kõiki muudatusi juba näha.

Sõbiha kinnitas, et riigipea on juba mõned otsused diplomaatlise personali osas langetanud ning suursaadikute kohtumine on kavandatud juulisse.

"Geopoliitiline olukord nõuab, et diplomaatiline teenistus leiaks uusi argumente ja lähenemisviise, mis on tegelikkusega kohandatud," rääkis Sõbiha laupäeval teleesinemises.

Vene vägede rünnakutes hukkus viis inimest

Venemaa vägede rünnakus Ukrainale hukkus viimase ööpäevaga vähemalt viis tsiviilelanikku ning vigastada sai vähemalt 23 inimest, teatasid Ukraina kohalikud võimud.

Ukraina õhujõudude teatel saatis Venemaa ööl vastu pühapäeva välja kaks Iskander-M või KN-23 ballistilist raketti, S-300 raketi ning 47 Shahed-tüüpi drooni.

Ukraina õhujõud lasid teadaolevalt alla 18 drooni, kui 10 kadusid radarilt või takistati elektrooniliselt. Seitse tabamust registreeriti Tšernihivi, Sumõ ja Odessa oblastites.

Tšernihivi oblastishukkus droonirünnakus üks tsiviilisik.

Dnipropetrovski oblastis vigastas rünnak seitset inimest, hooneid ja tsiviiltaristut. 63-aastane mees on haiglaravil.

Donetski oblastis hukkus rünnakutes kolm ning vigastada sai 13 inimest, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Üks tsiviilisik hukkus ka rünnakus Kramatorskile, vigastada sai kaks inimest.

Rünnakus Harkivile hukkus 77-aastane mees.

Hersoni oblastis sai kolm tsiviilelanikku haavata ning kahjustada sai viis korrusmaja ning 11 elumaja.

Okupeeritud aladelt välja saadetud ukrainlasi hoitakse Gruusia piiril vee ja toiduta

Venemaa okupeeritud aladelt Ukrainas välja saadetud ukrainlasi hoitakse Venemaa ja Gruusia vahelisel piiril ilma toidu, vee ja arstiabita, vahendas Kyiv Independent.

"Oleme keldris, kus puuduvad elementaarsed tingimused: pole ei dušši ega tualetti, meid ei toideta. Vabatahtlikud toovad humanitaarabi, aga sellest jätkub vaid mõneks päevaks ja mitte kõigile," rääkis kinnipeetud ukrainlane Venemaa sõltumatule meediaväljaandele Astra.

Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini määrusel peavad okupeeritud aladel elavad Ukraina kodanikud sealt lahkuma, kui nad ei muuda oma õiguslikku staatust ehk võta Venemaa kodakondsust.

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõkhõi sõnul on sellised väljasaatmised ja tagakiusamine osa Venemaa genotsiidipoliitikast Ukraina rahva vastu.

Venemaa ja Gruusia piiril asuvas Verhnõi Larsi piiripunktis on mitmeid päevi kinni hoitud vähemalt 45 ukrainlast, üks väljasaadetud ukrainlastest on ootamise ajal ka haiglaravile saadetud.

"Kolm päeva tagasi olime siin kaheksa inimest. Iga päev tuuakse siia uusi inimesi ja meie arv kasvab. Praegu on meid juba 45, mõned on olnud siin terve kuu. Siin on ka puudega ja raske terviseprobleemiga inimesi," sõnas üks kinnipeetuist.

Kinnipidamiskohta on Venemaa kasutanud väljasaadetud ukrainlaste kinni pidamiseks alates 2023. aastast, hoides seal neid, kel keelatakse sisenemine nii Venemaale kui ka Ukrainasse.

Kinni peetud ukrainlastel keelati sisenemine Gruusiasse. Mitmel neist ei olnud vajalikke reisidokumente, kuid kinni peeti ka 16 ukrainlast, kel need olid.

Ukraina sõlmis Itaalia ja ÜRO arenguprogrammiga demineerimiskokkuleppe

Ukraina on sõlminud Itaalia ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammiga (UNDP) 1,5 miljoni euro suuruse lepingu, et toetada humanitaardemineerimise jõupingutusi, vahendas Ukrinform pühapäeval Ukraina majandusministeeriumi. 

"See kokkulepe on elutähtis riikliku demineerimisstrateegia elluviimiseks. See võimaldab teostada projekte põllumaade puhastamiseks, majandustegevuse ja taristu taastamiseks vabastatud aladel ning toetab ümberasustatud kodanike tagasipöördumist," ütles esimene asepeaminister ja majandusminister Julia Svõrõdenko.

Ta rõhutas, et rahastus peegeldab rahvusvahelise partnerluse tugevust, see on Ukraina pikaajalise vastupanuvõime jaoks hädavajalik.

Hinnanguliselt võib 138 500 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist olla saastatud lõhkekehadega, mis kujutavad endast pidevat ohtu tsiviilelanikele ja takistavad majanduse taastumist.

Sõrskõi: kontrollime endiselt osa Kurski alast ja suurendame rünnakuid

Ukraina sõjaväejuht kinnitas pühapäeval toimunud esinemises, et tema väed tegutsevad endiselt Venemaale kuuluvas Kurski oblastis umbes 90 ruutkilomeetri suurusel alal.

"Me kontrollime umbes 90 ruutkilomeetrit Venemaa Föderatsiooni Kurski oblasti Gluškovo piirkonna territooriumist ja need on meie ennetavad meetmed vastuseks võimalikule vaenlase rünnakule," kinnitas Oleksandr Sõrskõi ajakirjanikele. 

Ta märkis samas esinemises, et Venemaal on mõned eelised droonisõjas, eriti kiudoptiliste droonide valmistamisel, mille tegevust on raske häirida.

Samal ajal lubas Sõrskõi, et Ukraina suurendab oma löökide "ulatust ja sügavust" Venemaad tabavate vasturünnakute puhul.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 011 490 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 10 964 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 22 867 (+2);

- suurtükisüsteemid 29432 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1421 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1188 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 41 579 (+157);

- tiibraketid 3376 (+7);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 52 734 (+117);

- eritehnika 3920 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.