Saks sõnas, et otsus tuumarajatisi rünnata oli tõenäoliselt mingil kujul juba tehtud veidi varem, aga seda on väga raske hinnata, kuna president Trump jättis avalikus kommunikatsioonis väga kõikuva mulje.

"Nüüd ongi hindamise koht, kas see oli pettus, et rünnak oleks kokkuvõttes võrdlemisi ootamatu ja seetõttu saavutaks rohkem tulemusi, või ta siis tõepoolest kõhkles. Aga neid sõjalisi võimeid koondati Lähis-ida piirkonda, et seda rünnakut üldse saaks läbi viia, vähemalt viimased poolteist nädalat. Nii et vähemalt eelhoiak, et kui vaja, siis ründame, oli olemas ja tõenäoliselt president Trump vaates, et kuna Iraan oli väga jäik selles küsimuses, saatis ka tagasi Euroopa välisministrite ettepaneku pidada läbirääkimisi, siis ilmselt tuli see otsus, et nüüd on see hetk, kus enam rohkem venitada ei ole sobilik. Tõenäoliselt oleks ka USA surve kaotanud oma mõju," kirjeldas Saks.

Saksa hinnangul oli tegemist võrdlemisi piiratud ulatusega rünnakuga väga täpselt tuumaobjektidele, aga USA andis sellega teada, et suudab neid rünnakuid läbi viia ning Iraan ei suuda vastupanu osutada selliselt, et neid takistada.

"USA nüüd eeldab, et Iraan võiks teha mingisuguse kokkuleppe, kuidas Iraan selle tuumaprogrammi lõpetamise ära korraldab. See on minu arust see, mida USA taotleb," lausus Saks.

Et radioaktiivseid jälgi rünnakute järel ei tuvastatud, ei tähenda see Saksa sõnul, et tegemist oleks tühja lasuga. Ta nentis, et juba Iisraeli rünnakute kahju oli väga suur ja USA rünnakute mõju seda kahju suurendab.

Saks märkis, et rünnak oli ilmselt ka nii kavandatud, et tuumamaterjalide leket taheti vältida. "Ja kindlasti USA mingil moel natukene hoiatas ka Iraani ette, et selline rünnak võib ka aset leida," ütles ta.

Edasiste arengute osas on Saksa sõnul väga mitu erinevat stsenaariumi, vahetut kiiret eskalatsiooniohtu ta aga ei näe. Edasine sõltub, mis taktika Iraan ise lähinädalatel valib.

Iraani välja saadetud ähvardusi rünnata piirkonnas Prantsusmaa ja Suurbritannia laevu Saks nutikaks ei pea. "Ta võib ähvardada konflikti eskalatsiooniga, aga tegelikult Iraani poolel ju keegi sõtta ei asu ja see ainult tugevdab Iraani vastast rinnet," ütles ta.

Keeruline on aga ka näha Iraani alistumist. Rünnakud kindlasti takistavad Iraanil tuumarelva valimis saamist. "Kindlasti on see tagasilöök väga suur. Selle tõttu ka nende võime mõjutada maailma on kõvasti saanud kannatada ja tugevalt on saanud varasema 1,5 aasta tegevuses kannatada nende tegevused Lähis-Idas," rääkis Saks.

Kokkuleppele aga ei pruugi Iraan minna ning võib kapselduda. "Tal on Hiina ja Venemaa näol toetajad olemas, kes aitaksid isolatsiooni leevendada oluliselt ja süsteemil ellu jääda. Enne kui ma näen, et hakkavad toimuma päris läbirääkimised ja Iraan on valmis millestki loobuma, eeldaks, et ebamäärane olukord jääb kestma," kirjeldas Saks.