"Jaaniöö on olnud sel aastal ülimalt rahulik võrreldes varasemate aastatega," rääkis häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas "Vikerhommikule".

"Telefonid häirekeskuses helisevad alati, aga numbritest saab öelda nii, et kui vaatame kasvõi juba eelmise aasta numbreid, siis kukkumine on keskeltläbi 10-15 protsenti hädaabikõnedes. Nii et meie vaates võib öelda, et jaaniöö on olnud täiesti tavapärane tööpäev," sõnas Murakas.

Kõige rohkem vajavad inimesed Muraka sõnul alati kiirabi abi ning kiirabikutsed moodustavad tavaliselt kaks kolmandikku häirekeskuse pöördumistest. Sellele järgneb politsei valdkond ning umbes viis protsenti kõnedest on seotud päästevaldkonnaga.

Häirekeskuse vaatest on positiivne, et ooteaegasid hädaabiliinile ei tekkinud ning Muraka sõnul on häirekeskus pühade ajal alati rohkem valmistunud.

"Küll ikka tuleb ette selliseid sündmusi, mis on ainult jaanipäevale omased, mis meie statistikast välja hüppavad. Ikka need inimesed, kes hakkavad üle lõkke hüppama ja eriti edukalt seda ei tee, või kes üritavad lõket süüdata muid abivahendeid kasutades ja seetõttu tekitavad endale vigastusi, mida me võib-olla muidu igapäevaselt ei näe," kirjeldas ta.

Vihmase ilma tõttu oli vähem väljakutseid lõkete tõttu

Päästeameti vastutav Erkki Põld sõnas, et nädalavahetusel ja pühadeajal toimus kokku 293 väljakutset, millest tulekahjusid oli 121.

"Päästjad käisid korduvavalt kustutamas liiga suuri või majadele liiga lähedal olevaid lõkkeid, aga kui võrdleme ikkagi eelmise aastaga, siis selliseid kutseid oli märksa vähem, kuna ilm oli jahe ja vihmane," rääkis Põld.

Põld märkis, et samas tuli ette sündmusi, kus joobes inimesed takistasid päästjate ligipääsu sündmuskohale, mille tõttu tuli päästel kaasata ka politseid.

Sündmused algasid juba nädalalõpul. Põld tõi välja laupäeval Muhu saare juures juhtunud paadiõnnetuse, kus üks inimene hukkus. Laupäeval põles ka Narva-Jõesuus maha üks maja koos saunaga, saunas viibinud inimene päästeti enne pääste saabumist. Pühapäeval põles Kehtnas heinaküün, kuhu päästjad reageerisid suurte jõududega.

24. juuni hommikul puhkes tulekahju Hiiumaal, kus puhkemajas süttis elektritõukeratas ning evakueeriti 25 inimest.

"Olid ka mõned pühadele omased väljakutsed seoses toidu kõrbemisega, kus päästjad olid kutsutud kortermajja trepikotta ja on selgunud, et toit on jäetud pliidile ja ise kodust lahkutud. Sellised sündmused võivad ka väga ohtlikud olla, kuna toidu kõrbemisest võib tekkida ka päris tulekahju," lausus Põld.

Pikka trendi vaadates on inimeste teadlikkus riskidest ja ohutusest aina paranenud, nentis Põld ja lisas, et päästeamet teeb selleks palju teavitustööd, seda alates juba lasteaialastest.

"Lõpuks ühiskond muutub ikkagi turvalisemaks. Aga kui võrdleme selle aasta jaanipäeva eelmise aastaga, siis ilmselgelt siin mängib väga suurt rolli ka ilm – kui ilm on jahe ja vihmane, siis inimesed teevad ka vähem lõkkeid ja on vähem looduses, seega lõketest toimunud sündmusi on sel aastal märksa vähem," ütles ta.

Politseil tuli tegeleda nii õhkrelvade, koduvägivalla kui ka kaklustega

Politseil oli jaaniööl 50 kõrgeima prioriteediga väljakutset.

"Kokku oli meil 50 kõrgeima prioriteediga väljakutset ehk, kus inimeste elu ja tervis oli ohus," ütles politsei- ja piirivalveameti operatiivjuht Virko Luide "Aktuaalsele kaamerale".

Ta märkis, et mitu juhtumit olid seotud relvadega.

"Tartus oli siis meesterahvas bussipeatuses õhkrelv käes ja oli ka seltskond, kes otsustas õhkrelvadest lasta liiklusmärke. Jõhvis tuvastati ringisõitev sõiduk, mille tagaistmel oli inimene koos relvaga. Meil oli ka vägivaldseid konflikte nii kodudes kui avalikel jaanituledel," sõnas ta.