Taani ettevõte Flexa valmistas Lääne-Virumaal põhiliselt lastemööblit üle 30 aasta. 1972. aastal loodud Flexa tegutses Eestis 1994. aastast. Juunikuu algusest on Flexa Kadrinas ja Viru-Nigulas asuva tehase omanikud Eesti puiduärimehed. Ostuotsuse tegi lihtsamaks, et üks ostjate saeveskitest paikneb Viru-Nigula vallas Vasta külas mööblitehase naabruses. Ka see saeveski kuulus kunagi Flexale, kuid selle müüsid nad maha juba 2012. aastal.

Esimene info Flexa Eestiga seotud probleemidest sai avalikuks eelmisel aastal. "Loomulikult oli murekoht, kuidas naaber välja veab. Reaalsemaks läks ostuteema aasta lõpus, kui saime teada, et on müügis üks mööblitööstusettevõte, ning hakkasime vaikselt arvutama, et järsku peaks uude sektorisse minema," ütles Thuka Nordwoodi nõukogu liige ja aktsiaseltsi Viru-Nigula Saeveski juhatuse liige Tõnu Ehrpais. "Teame selle ettevõtte töötajaid, teame selle ettevõtte vanust ja ajalugu. Ja see on meie jaoks ka mingil määral materjaliturg, kuna üks osa mööblist toodetakse männi täispuidust ja me ise toodame seda. See on ka üks osa meie toodangu, mitte küll väga suure osa, väärindamisest. Meil on olemas hea töötajaskond ja korralikud ruumid, nii et siin võib teha nii mõndagi."

Thuka Nordwoodi tehastes valmistatakse mööblit lisaks põhjamaisele täispuidule vineerist ja MDF- ehk puitkuidplaatidest. "Parim tulevikustsenaarium tehastele on see, kui me saame jätkata oma põhitegevusalaga ehk mööblitootmisega, ja ma väga loodan, et me saame selles sektoris edasi minna. Aga kui lähiaasta jooksul selgub, et sellega sada protsenti mahtu ära ei kata, siis vaatame ka teisi lisategevusi puitmaterjali töötlemiseks," rääkis ettevõtte nõukogu liige.

Kuigi ostu-müügi hind pole avalik, ütles Tõnu Ehrpais, et ostetud said nad ettevõtte omadevahendite arvelt. "Esimese osa saime omafinantseeringuga tehtud ehk see lihtsam pool ehk ettevõtte ostmine. Kui sa lähed ikkagi ettevõtet ostma ja kõik laenu peale võtad, siis pole mu arust liiga hea algus, et edasi minna. Ettevõtte arendamispoolel on vaja ilmselt juba kaasata ka väliskapitali," ütles Tõnu Ehrpais, kelle sõnul on ostuhinnast olulisem olulisemgi töökohtade säilitamine.

Lisaks sadakonnale Eesti töötajale on ettevõttes ka kaks töötajat Taanist, kes tegelevad müügipoole ja kliendihaldusega. "Eestis on ka mingil määral kilendihaldust, aga seda poolt me peame hakkama Eestis arendama," sõnas Ehrpais.

Suuri töötajate koondamisi ette pole näha. "Meie ettevõtte töötajad on eelkõige liinitöölised ja sellega me oleme optimaalses seisukorras. Kindlasti peame lähikuudel üle vaatama juhtimisstruktuuri ja see on täitsa loomulik, kui uus omanik tuleb. Seda ka sedapidi, mida meil on võimalik oma kolme ülejäänud ettevõttega konsolideerida ja kuidas on võimalik koos tegutseda," rääkis lisaks Viru-Nigula Saeveskile ka aktsiaseltse Aegviidu Puit ja Viiratsi Saeveski juhtiv Tõnu Ehrpais. "Esimesel kohtumisel töötajatega ütlesime, et kindlasti on vaja neil hakata senisele ka palju uut juurde õppima. Seda enam, et töötajatel on juba praegu uued väljakutsed, kuna maikuus mindi ettevõttes üle uuele ERP-süsteemile, mis tõi töötajatele palju uut."

Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul on positiivne, et Eesti puiduettevõtjad leidsid võimaluse sajale inimesele tööd andva, kuid kinnipaneku ohus olnud mööblitööstuse ostuks.

"See on kogu Eesti majandusele oluline, et selline tööstus säilib, kus puidust kõrge kvaliteediga, kõrge lisandväärtusega lõpptooteid tehakse. Müts maha nende puidutööstusettevõtete ees, kes suudavad selliseid investeeringuid teha," ütles Aun.

Tõnu Ehrpais lisas, et nende jaoks uueks valdkonnaks olevasse mööblitööstusesse mineku tingis Eesti puiduturu poliitiliselt ebastabiilne olukord.

"Praegune sektor sõltub sellest, kes on minister, kas ta hakkab lahkuma ja mis tal mõttes on. Väga raske on olnud praeguses sektoris investeerida. Ja niikaua kui kaitsealade ja majandusmetsa pindala selge ei ole, ei näe võimalust sinna edasi investeerida," sõnas Ehrpais.

Thuka mööbli põhiturg asub Suurbritannias, kuid toodangut on veidi müügil ka Eestis.