Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 26. juunil kell 19.11:

- Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange;

- Ukraina tegi droonirünnaku Moskvale;

- Venemaa teatas 50 drooni tõrjumisest öö jooksul;

- Rutte: kogu NATO on pühendunud Ukraina toetamisele;

- Souli sõnul võib Põhja-Korea saata Venemaale peagi lisavägesid;

- Taani alustab esimese riigina Ukrainaga ühist relvatootmist;

- Zelenski sõnul on Ukraina võiduks vaja ühtsust Euroopa ja USA vahel;

- Zelenski arutas NATO ja E5 riikide juhtidega õhutõrje tugevdamist;

- Zelenski arutas Rootsi, Taani, Norra ja Soomega kaitse tugevdamist;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit.

Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange

Ukraina ja Venemaa vahetasid neljapäeval taas sõjavange. Tegemist on järjekordse osaga kuu alguses Istanbulis sõlmitud kokkuleppest kahe vaenupoole vahel.

"Täna pöörduvad relvajõudude, rahvuskaardi ja riikliku piirivalve sõjamehed tagasi koju," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

Zelenski jagas fotosid vabastatud ja rõõmsatest ukraina sõduritest, kes embasid.

"Veel üks rühm Vene ajateenijaid on tagasi saadud territooriumilt, mis on Kiievi režiimi kontrolli all," märkis Venemaa kaitseministeerium avalduses.

Ukraina tegi droonirünnaku Moskvale

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Moskvale, millest andsid tunnistust plahvatused ja linnapea tehtud avaldus.

Venemaa meedia teatel kuuldi plahvatusi Moskva erinevates piirkondades ja Moskva oblastis.

"Mehitamata õhusõidukite rünnak Dedovski asulale Istrinski rajoonis Moskva oblastis, Zelenogradile ja Moskovski linnale Uus-Moskvas. Viie minuti jooksul kuuldi taevas vähemalt viit plahvatust," kirjutas Venemaa meedia.

Droonirünnakust teatas ka Moskva linnapea Sergei Sobjanin, kes kirjutas sotsiaalmeediakanalis Telegram esmalt ühest ja siis veel teisest allatulistatud mehitamata lennuvahendist. Mõlemas paigas asusid tööle tuletõrjujad, lisas Sobjanin.

Lisaks peatasid Vene lennundusvõimud Moskva Vnukovo lennujaama töö, kuulutades välja operatsiooni Kovjor (e.k. Vaip), mis käivitatakse siis, kui lennujaama tööd ähvardab oht õhust.

Samuti peatas ilmselt drooniohu tõttu lendude teenindamise ööl vastu neljapäeva Venemaa Kaluuga lennujaam.

Moskva ründamisest teatanud väljaanne RBK-Ukraina meenutas ka, et kolmapäeva õhtul kuuldi plahvatusi Venemaal Taganrogi linnas, kus teatati õhutõrje tööst. Ukraina teatas, et Taganrogis rünnati ettevõtet Atlant-Aero, mis on spetsialiseerunud lahingudroonide komponentide, juhtimissüsteemide, elektroonilise sõjapidamise süsteemide ning ründedroonide ja varitseva õhuründemoona digitaalsete komponentide tootmisele.

Venemaa teatas 50 drooni tõrjumisest öö jooksul

Vene relvajõud vätsid neljapäeval, et tõrjusid öö jooksul riigi kaheksa eri regiooni kohal 50 drooni.

"Valves olevad õhutõrjesüsteemid tabasid ja hävitasid 50 Ukraina mehitamata õhusõidukit, täpsemalt: 23 drooni Kurski oblasti kohal, 11 drooni Rostovi oblasti kohal, kuus drooni Brjanski oblasti kohal, kolm drooni Belgorodi oblasti kohal, kolm drooni Moskva oblasti kohal, sealhulgas kaks Moskvasse suunduud drooni, kaks drooni Krimmi Vabariigi (Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaare - toim.) kohal, üks droon Mordva Vabariigi ja üks Kaluuga oblasti territooriumi kohal," teatas Vene kaitseministeerium oma avalduses.

Sõrskõi: Sumõ kaitseliine tuleb kiiremini ehitada

Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi andis neljapäeval korralduse kiirustada riigi kirdeosas Sumõ oblastis kaitseliinide ehitamisega, kuna Vene väed on seal viimastel kuudel edasi tunginud.

Sumõ piirneb Venemaa Kurski oblastiga, kus Ukraina väed hõivasid eelmisel aastal hulga territooriumi, mille Vene väed suutsid alles kuude pärast tagasi võtta, kasutades selleks ka Põhja-Korea abi.

Kiievil on andmeid, et Venemaa on nüüd koondanud Sumõ oblasti suunas umbes 50 000 sõdurit.

"Töö käib, aga seda tuleb kiirendada, arvestades kaasaegse sõjapidamise nõudmisi," ütles Sõrskõi pärast piirkonna külastamist.

Sõrskõi sõnul on vaja rajada droonivastaseid koridore, mis sageli koosnevad füüsilistest tõketest nagu võrgud, et kaitsta Ukraina sõdureid ja logistikateid.

Rutte: kogu NATO on pühendunud Ukraina toetamisele

Kogu NATO, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, on täielikult pühendunud Ukraina toetamisele tema võitluses Venemaa sissetungi vastu, ütles alliansi peasekretär Mark Rutte kolmapäeval.

Haagis toimunud NATO tippkohtumise lõpus uudisteagentuurile Reuters antud intervjuus rõhutas Rutte ka seda, et keegi NATO-s pole Venemaa suhtes naiivne ja kõigil alliansi liikmetel on Moskva suhtes enam-vähem sama hinnang.

USA presidendi Donald Trumpi leplikum hoiak Venemaa suhtes tema püüdlustes lõpetada sõda Ukrainas on tekitanud küsimusi USA lubaduste kohta Kiievi ees, märkis Reuters, millele Rutte vastas: "Kogu NATO, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, on täielikult pühendunud Ukraina võitluses hoidmisele, et tagada rahuleppe korral püsiv ja vastupidav leping."

Tema sõnul on selge suund, et eurooplased vastutavad Ukrainale suurema sõjalise abi andmise eest.

Kuid ta ütles ka, et Ameerika Ühendriigid on endiselt väga kaasatud luureandmete jagamisse, pakkudes ka praktilist sõjalist tuge, sealhulgas potentsiaalselt õhutõrjesüsteeme.

"Ma arvan, et Ameerika osalus on endiselt tohutu suur," märkis Rutte.

Trumpi administratsioon on eurooplastele öelnud, et nad peavad võtma esmase vastutuse oma julgeoleku eest ise, selle asemel, et loota NATO kaudu Ameerika Ühendriikidele.

Rutte ütles, et see protsess on võimalik, kuna eurooplased on lubanud kaitsele rohkem kulutada, ja see saab toimuma hästi organiseeritult, et vältida lünki, mida Venemaa saaks ära kasutada.

"Olen neid arutelusid Washingtonis viimase paari kuu jooksul pidanud," ütles ta.

"USA on aastaid öelnud, et peame rohkem Aasia poole pöörama. Nüüd, kui eurooplased astuvad sammu edasi, teeb see selle ka võimalikuks," ütles ta.

"Näete, et see, mida USA NATO-le võimete osas pakub, väheneb järk-järgult. Kuid USA jaoks on ka täiesti selge, et nad ei taha, et Euroopas tekiks mingeid võimelünki," ütles Rutte.

Souli sõnul võib Põhja-Korea saata Venemaale peagi lisavägesid

Põhja-Korea võib saata Venemaale juulis või augustis Ukraina vastu peetavas sõjas osalemiseks lisavägesid ning lisaks jätkab Pyongyang ka Venemaale relvade tarnimist, ütlesid Lõuna-Korea seadusandjad neljapäeval, viidates riigi luureagentuuri briifingule.

Lõuna-Korea riiklik luureteenistus (NIS) usub, et Venemaa võib olla valmistumas ulatuslikuks rünnakuks Ukraina vastu juulis või augustis, ütles Lõuna-Korea parlamendiliige Lee Seong-kweun ajakirjanikele pärast kinnise ukse taga toimunud briifingut.

"Lisavägede paigutamise ajastus on selline, et see võib toimuda juba juulis või augustis," ütles Lee, lisades, et agentuur tõi oma hinnangu aluseks Põhja-Korea uue vägede koondamise ja Venemaa presidendi julgeolekuametniku hiljutise visiidi Pyongyangi.

Vastutasuks Põhja-Korealt suurtükiväe laskemoona ja rakettide saamise eest annab Venemaa Pyongyangile tõenäoliselt tehnilist nõu satelliitide ja rakettide juhtimissüsteemide kohta, ütles Lee, viidates NIS-i briifingule. Pärast kuude pikkust vaikust avalikustasid nii Põhja-Korea kui ka Venemaa Põhja-Korea vägede paigutamise ja nende rolli Moskva pealetungis Ukraina vastu Venemaa Kurski oblasti tagasivallutamiseks Ukraina vägedelt.

Kahe riigi koostöö põhineb lepingul, mille nende juhid allkirjastasid eelmise aasta juunis ja mis sisaldab vastastikuse kaitse pakti.

Taani alustab esimese riigina Ukrainaga ühist relvatootmist

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval peetud kohtumisel järel Taani peaministri Mette Frederikseniga, et kaks riiki alustavad ühist relvatootmist.

"Mul oli hea kohtumine Taani peaministri Mette Frederikseniga. Pidasime sisuka arutelu ühise relvatootmise arendamise üle, Taani peatse eesistumise üle Euroopa Liidu Nõukogus ja jätkuva toetuse üle meie kaitsjatele. Meil on olulised otsused – Taanist saab esimene riik, kellega alustame ühist relvatootmist. Iga riik, kes praegu Ukrainat siiralt toetab, võib loota meiega vastastikku kasulikule partnerlusele. Üheskoos tugevdame Euroopat," ütles Zelenski.

Ukraina president avaldas Taanile tänu olulise kaitsealase ja poliitilise toetuse eest.

"Aitäh, Mette, selle eest, et saame alati sinu peale loota ja sõbraliku Taani rahva peale," lisas Zelenski.

Ukraina presidendikantselei tõi oma teates välja ka Taani mudeli arendamise, mis on osutunud tõhusaks. 2025. aastal eraldab Taani 1,26 miljardit eurot, et toetada Ukraina kaugmaadroonide tootmist.

Muu hulgas arutasid Zelenski ja Frederiksen Ukraina vägede praeguseid vajadusi ja potentsiaali toetuse suurendamiseks selles valdkonnas.

Samuti vahetasid osapooled arvamusi Taani eelseisva eesistumise kohta Euroopa Liidu, mis algab vaid nädala pärast, 1. juulil 2025. Põhitähelepanu on edusammude kiirendamisel Ukraina Euroopa Liidu integratsiooniteel ja kõigi läbirääkimispeatükkide avamisel. Nagu riigipea rõhutas, siis on Ukraina valmis ning loodab Taani juhtimisele, toetusele ja tugevatele tulemustele.

"Täname teid kaitsealase ja poliitilise toetuse eest ning peavarju pakkumise eest meie inimestele. Loodame väga teie Euroopa Liidu eesistumisele," lõpetas Zelenski.

Omalt poolt kinnitas Frederiksen Taani jätkuvat toetust Ukrainale ja rõhutas ühiste jõupingutuste koordineerimise tähtsust, et saavutada parimad võimalikud tulemused Taani eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus.

24. juunil 2025 allkirjastasid Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ja Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ühiste kavatsuste protokolli algatuse "Ehita koos Ukrainaga" raames, mis näeb ette Ukraina sõjatehnoloogiate eksporti ja tootmisrajatiste loomist välismaale.

Nagu Umerov märkis, siis oli Taani juba eraldanud 500 miljonit Taani krooni, et relvatootmine käivitada. Kõik selle projekti raames loodud rajatised on mõeldud Ukraina kaitsejõudude tugevdamiseks.

Zelenski sõnul on Ukraina võiduks vaja ühtsust Euroopa ja USA vahel

Ukraina võidab Vene sissetungija, kui Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on ühtsus, ütles kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes kutsus üles looma tihedat sidet president Donald Trumpiga.

"Me vajame Trumpiga tugevat sidet. Me vajame ühtsust Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel ja me võidame," ütles Zelenski Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assamblee ees esinedes.

Zelenski sõnul oli tal kolmapäeval Haagis USA riigipea Trumpiga pikk ja sisukas jutuajamine.

"Me arutasime, kuidas saavutada relvarahu ja tõelist rahu. Me rääkisime sellest, kuidas kaitsta meie inimesi," ütles Zelenski NATO tippkohtumise kõrval peetud vestluse kohta.

Ukraina presidendikantselei allikas kinnitas uudisteagentuurile AFP, et Zelenski oli jutuajamisega rahul ja Trumpile tänulik.

Kiiev teatas eraldi avalduses, et Zelenski ja Trump vestlesid umbes 50 minutit.

Trump tervitas kolmapäeval NATO lubadust tõsta kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja ütles, et see oli Ühendriikide jaoks monumentaalne võit.

Trump teatas ühtlasi, et kavatseb pidada telefonivestluse Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

"Ma räägin Putiniga," ütles USA president pressikonverentsil, kuid ei täpsustanud, millal see jutuajamine võiks aset leida.

Trumpi sõnul pidas ta varem kolmapäeval kohtumise Ukraina presidendi Zelenskiga, mis möödus edukalt. "Ta oli minu vastu väga kena," ütles Trump.

USA presidendi sõnul ei arutatud sellel kohtumisel Ukraina relvarahu, kuid samal ajal usub ta, et Zelenski soovib sõja lõppemist.

Nüüd sooviks USA president Putiniga kontakteerudes välja selgitada, kas too on valmis Ukraina sõda lõpetama.

Zelenski arutas NATO ja E5 riikide juhtidega õhutõrje tugevdamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus kolmapäeval Haagis toimunud NATO tippkohtumise ajal alliansi viie suurima Euroopa riigi (E5) juhtidega, kellega arutati Ukraina õhutõrje tugevdamist.

E5 riikide hulka kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Itaalia ja Poola.

Kõnelused keskendusid peamiselt Ukraina õhutõrjesüsteemi täiustamisele ja võimekuse parandamisele Iraanis toodetud Shahedi droonide tõrjumiseks, teatas Ukraina presidendikantselei.

"Osapooled arutasid üksikasjalikult Ukraina õhukilbi tugevdamise tähtsust keset Venemaa poolt tsiviilisikute vastu suunatud rünnakute sagenemist. Põhitähelepanu oli õhutõrjesüsteemidel ja püüduritel Iraani droonide jaoks," seisis avalduses.

Zelenski rõhutas, et Venemaa intensiivistab oma ründetegevust ega näita üles soovi sõda lõpetada.

Vastusena kutsus president üles suurendama survet Kremlile. Seda eriti võttes sihikule energia- ja pangandussektorit, varilaevastikku ning rakendades võimalikult ulatuslikke sanktsioone.

Zelenski rõhutas ka seda, kui oluline on, et Ukraina saaks loota alliansile ja NATO liikmesriikidele.

"Tänan teid suure toetuse eest meie rahvale, meie sõdalastele – tõeliselt kangelaslikele inimestele. Õhutõrje, väljaõppemissioonid hävitajatega ja uued abipaketid – oleme kõige selle eest tänulikud," sõnas riigipea.

Omalt poolt kinnitas peasekretär Mark Rutte NATO vankumatut pühendumust.

"Te võite meie peale loota praegu ja tulevikus, et saaksite end kaitsta, et oleksite läbirääkimiste laua taga tugevamad, et saaksite tulevikus agressiooni heidutada teie pöördumatul teel NATO sõjalisse liitu," rõhutas peasekretär.

Rutte tõi esile, et E5 riigid ja teised partnerid on juba teatanud olulisest sõjalisest abist, mille hulgas õhutõrjesüsteemidest, tankidest, jalaväe lahingumasinatest, suurtükisüsteemidest, droonidest ja laskemoonast. Lisaks on NATO kaasatud enam kui 70 projekti, mille eesmärk on ehitada üles Ukraina tulevane kaitse- ja julgeolekutaristu, mis muudab Ukraina tee sõjalisse liitu pöördumatuks.

Zelenski arutas Rootsi, Taani, Norra ja Soomega kaitse tugevdamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas kolmapäeval Haagis ühiskohtumise Soome presidendi Alexander Stubbi, Taani peaministri Mette Frederikseni, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega.

"Ukraina president tänas Põhjamaade juhte nende tiheda koordineerimise ja pühendumuse eest püüdlustele, mis on suunatud õiglase ja püsiva rahu saavutamisele," seisis Ukraina presidendikantselei teadaandes.

"Kohtumise põhiteemade hulgas olid sõjalise toetuse suurendamine Ukrainale ja eelkõige õhutõrje tugevdamine elude kaitsmiseks," lisas presidendiamet.

Riigijuhid arutasid Ukraina relvajõudude vajadusi eelseisvate kaitsepakettide ettevalmistamiseks. Lisaks oli arutlusel ühise kaitsetoodangu arendamine Ukraina ja Põhjamaade vahel.

Zelenski sõnul hõlmavad Ukraina prioriteedid kaugmaadroonide ja -rakettide tootmist Ukrainas, mida Põhjamaade partnerid juba rahaliselt toetavad.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 015 750 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 10 968 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 892 (+7);

- suurtükisüsteemid 29 617 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1425 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1188 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 42 153 (+107);

- tiibraketid 3388 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 195 (+111);

- eritehnika 3921 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.