Taanist saab esimene välisriik, mis hakkab kasutama USA-s toodetud mehitamata pinnalaevu (inglise keeles unmanned surface vessel, USV). See samm tähistab uue ajastu algust mereväeoperatsioonides, kus nutikad meeskonnata laevad võtavad üle nõudliku ja ohtliku mereseire, teatas väljaanne Baltic Sentinel kolmapäeval.

Meredroon Voyager on kümne meetri pikkune mehitamata pealveelaev, mis on spetsiaalselt loodud rannikumere turvalisuse ning luure-, seire- ja tuvastusmissioonide (ISR) jaoks. Välimuselt purjekat meenutav alus on täis tipptehnoloogiat, selle peamine jõuallikas on tuule- ja päikeseenergia, mida toetab nelja kilovatine elektrimootor olukorraks, kus tuul on nõrk ja päike ei paista.

Baltic Sentineli artikli kohaselt sobib Voyager hästi valitsusasutustele ja relvajõududele, mis vajavad kulutõhusaid ja pikaajalisi mereseirevõimekusi – eriti strateegiliselt olulistes piirkondades nagu on ka Läänemeri ja Taani väinad. Samas on see sobilik ka uurimisasutustele ja äriettevõtetele, kes tegelevad ookeanide kaardistamise, keskkonnaseire ja infrastruktuuri kontrollimisega.

Kuna Läänemeri on praegu geopoliitiliselt keerukas piirkond ja seda ilmestab kriitilise infrastruktuuri, näiteks merepõhja paigutatud elektri- ja andmesidekaablite haavatavus, panustavad Voyagerid mereala teadlikkuse suurendamisse keset kasvavat muret vaenuliku sõjalise ja luuretegevuse pärast, märkis Baltic Sentinel.

Taani relvajõudude ja Taani kaitsevarustuse ja logistika organisatsiooni (DALO) koostöös käivitatud operatsioon meredroonide kasutamiseks on osa laiemast püüdlusest hinnata mehitamata mereseire võimekust Läänemeres, Põhjameres ja Euroopa Arktikas. See peegeldab Taani kavatsust integreerida oma riigikaitse strateegiasse täiustatud autonoomsed süsteemid, mis oleks kulutõhus täiendus traditsioonilistele mereväepatrullidele, kommenteeris Baltic Sentinel.

Autonoomsed mereseiresüsteemid on suure potentsiaaliga merejulgeoleku parandamisel, kuna võimaldavad püsivat kohalolekut paljudes piirkondades samaaegselt, pakkudes "silmi ja kõrvu" seal, kus inimressursid on piiratud. Need võimaldavad ka kiiret kasutuselevõttu hädaolukordades, ilma et oleks vaja kogu meeskonda kokku kutsuda ja suurt laeva mereleminekuks ette valmistada. Mehitamata alused saavad pikemat aega avamerel viibida ja jälgida konkreetseid alasid palju odavamalt kui mehitatud laevad.

Voyager on esimene kommertskasutusel olev mehitamata pinnalaev, mis on saanud Ameerika Laevandusametilt (ABS) esialgse klassifikatsiooni, mis kinnitab selle ohutust ja töökindlust vastavalt rahvusvahelistele standarditele.

Ettevõte on juba tootnud üle 100 Explorer-klassi USV ja Voyagereid ehitatakse nüüd tempoga üks alus nädalas. USA ise kasutab neid Lähis-Idast Kariibi mere, Vaikse ookeani ja Põhja-Atlandini, toetades mereväe operatsioone ja pakkudes reaalajas luureandmeid narkootikumide ja relvakaubanduse vastu võitlemiseks ning mereinfrastruktuuri kaitsmiseks.

Taani algatus on selge märk sellest, et merejulgeolek ja -seire on sisenemas uude ajastusse, kus mehitamata laevad ei ole enam pelgalt kontseptsioon või eksperimentaalne tehnoloogia, vaid reaalne lahendus, mis pakub kasutusvõimalusi nii sõjandusele, teadusele kui ka tööstusele, märkis Baltic Sentinel.

Väljaanne tõi esile ka meredroonide plussid ja miinused.

Selliste aluste eelisteks on pikk tööiga: need võivad jääda merele pikemaks ajaks ilma tankimise või inimese sekkumiseta, vähendades oluliselt tegevuskulusid; need on keskkonnasõbralikud, kuna töötavad peamiselt tuule- ja päikeseenergial; need on varustatud mitmekülgse andurite komplektiga, millega saab andmeid koguda nii ookeani pinnalt kui ka vee alt; need on autonoomsed ja kasutavad tehisintellekti, mis vähendab inimlikke vigu ja pakub reaalajas luureandmeid; meredroonid on kulutõhusad, kuna nende tegevuskulud on mehitatud alustega võrreldes oluliselt madalamad; need suudavad navigeerida ilma GPS-ita, kuna kasutavad mitmeallikalist positsioneerimissüsteemi, mis võimaldab navigeerida isegi siis, kui GPS-signaalid on häiritud või pole saadaval – see on praeguses geopoliitilises kliimas eriti oluline omadus.

Meredroonide miinusteks on väike kiirus (viis sõlme ehk 9,3 km/h) võrreldes mehitatud kiirlaevadega; väiksus, mis ei võimalda täita ülesandeid, mis nõuavad suuremat lasti või spetsiaalset varustust; keeruline hooldus, mis nõuab spetsiifilist logistikat ja taristut.