Oluline Ukraina sõjas reedel, 27. juunil kell 18.10:

- Ukraina: Venemaa lasi öö jooksul välja 363 drooni ja kaheksa raketti;

- Väidetavalt sai Hiina ajakirjanik Kurski oblastis droonirünnakus vigastada;

- ÜRO: Venemaa droonirünnakutes on vigastada saanud üle 3000 tsiviilisiku;

- HUR: Ukraina droonid tabasid Krimmis Venemaa S-400 õhutõrjesüsteemi;

- Zelenski: Euroopa ettevõtted saadavad Venemaale rakettide osi;

- Euroopa kinnitas taas toetust õiglasele ja püsivale rahule Ukrainas;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.

Ukraina: Venemaa lasi öö jooksul välja 363 drooni ja kaheksa raketti

Ukraina õhuvägi teatas reedel, et tulistas öises rünnakus alla 359 Venemaa 363 droonist ja kuus kaheksast raketist.

Rünnaku peamine sihtmärk oli väike läänelinn Starokostjantõniv, kus asub oluline õhuväebaas ja mis on Venemaa õhurünnakute sagedane sihtmärk.

Õhuvägi teatas, et öö jooksul tabas rünnak otse kolme asukohta ja kaheksasse piirkonda langesid rusud. Õhuvägi ei täpsustanud aga löögitabamuste asukohta ega seda, kas õhuväebaas sai kahjustada.

Dnipropetrovski oblastis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest

Rünnak tabas oblasti suurima linna Dnipro lähedal asuvat Samarõ linna.

"Neli inimest sai vaenlase rünnakus surma. 17 inimest sai vigastada. Kaks meest ja üks naine on raskes seisundis. Ülejäänute seisund on mõõdukas," ütles kuberner Serhi Lõssak Telegramis.

Ukraina kaitseminister: kindlustuste ehitamine kulgeb plaanipäraselt

Kindlustuste ehitustööd kulgevad plaanipäraselt, kuid need maskeeritakse ja seetõttu pole kaitseliinide varustatus alati märgatav, vastas Ukraina kaitseminister Rustem Umerov reedel ajakirjanike küsimusele kriitika kohta kaitserajatiste ebapiisavuse ja kehva kvaliteedi osas.

"Kindlustused ei ole üksnes betoon ja kaevikud, vaid ka adaptiivne insenerisüsteem, mis võtab arvesse vaenlase taktikat ja töötab alati ühe eesmärgi nimel: meie sõdurite kaitsmiseks. Jälgime protsessi iga päev ja tugevdame piirkondi, kus seda kõige rohkem vaja on," ütles Umerov.

Umerovi sõnul ehitati kindlustusi varem pataljoni kaitsealade ja kompanii tugipunktide põhimõttel, kuid nüüd on lähenemine muutunud, sest vaenlase taktika on teistsugune – nad ründavad peamiselt väikeste jalaväeüksustega, mida toetavad droonid.

Väidetavalt sai Hiina ajakirjanik Kurski oblastis toimunud droonirünnakus vigastada

Hiina teleajakirjanik sai Venemaa Kurski oblastis toimunud Ukraina droonirünnakus vigastada, teatas kuberner Aleksandr Hinštein.

Hiina telekanali Phoenix Television korrespondent, 63-aastane Lu Yuguang oli väidetavalt Kurskis, et koguda materjali loo jaoks kohalikest tsiviilisikutest, kes on sattunud Ukraina droonirünnakute ohvriks.

Hinštein kirjutas oma Telegrami kanalil algselt, et Lu Yuguang viiakse haiglasse "lahtise traumaatilise ajukahjustusega", kuid hiljem teatas kuberner, et ajakirjaniku haavad olid vaid pinnapealsed.

Ka telekanal Phoenix TV kinnitas, et Yuguang sai pea piirkonda haavata neljapäeva pärastlõunal ja ta viidi haiglaravile.

Vene riigitelevisioonis reedel jagatud videolõigul võis näha sidemes peaga Lud suhtlemas ajakirjanikega.

A Chinese journalist was injured in a Ukrainian drone strike in the Kursk border area — he has an open craniocerebral injury and a bruised wound in the parietal region.

The injured person is 63-year-old Phoenix TV correspondent Lu Yuguang, who went to the border area on his own.… pic.twitter.com/fWKqOYlXVS

— East_Calling (@East_Calling) June 26, 2025

The Insideri andmetel esineb Lu Yuguang regulaarselt Venemaa riigimeedias kui "aus Hiina sõjakorrespondent", kes kiidab Vene sõdureid ja president Vladimir Putinit. Venemaa ametnike sõnul reisis ta "iseseisvalt" Kurski oblastisse, et sealset olukorda kajastada.

ÜRO: Venemaa droonirünnakutes on vigastada saanud üle 3000 tsiviilisiku

Droonirünnakud on muutunud Ukraina rindepiirkondade tsiviilelanikele üheks suurimaks ohuks. 2022. aasta veebruarist kuni 2025. aasta aprillini hukkus Vene droonirünnakutes vähemalt 395 ja vigastada sai 2635 inimest, selgub ÜRO inimõiguste jälgimismissiooni (HRMMU) aruandest.

Aruandes "Surmavad droonid: tsiviilisikud on Ukraina rindejoonel lühimaa droonide tõttu ohus" tuuakse esile Venemaa vägede poolt üha kasvavat FPV-droonide kasutamist ja nende laastavat mõju tsiviilelanikkonnale.

Aruanne dokumenteerib rünnakuid, mille käigus droonioperaatorid sihtisid tahtlikult tsiviilelanikke, kes tegelesid igapäevaste tegevustega – sõitsid eraautoga, jalgrattaga, jalutasid õues või evakueerisid teisi selgelt märgistatud kiirabiautodega.

"Kuigi individuaalselt on need vähem hävitavad kui suurtükivägi või raketid, on lühimaa droonirünnakute ulatus ja sagenemine teinud neist ühe Ukraina jaoks surmavaima relva," ütles HRMMU juht Danielle Bell. "Üle 3000 tsiviilohvri – ja nende rünnakute halastamatu sagedus – on põhjustanud mitte ainult tohutuid inimkannatusi, vaid ka külvanud hirmu, häirinud tõsiselt igapäevaelu ja halvanud juurdepääsu olulistele teenustele mitmes esirinnas asuvas kogukonnas."

Aruande koostamiseks dokumenteeris, kontrollis ja analüüsis HRMMU 3030 tsiviilohvrit, kes olid lühimaa droonide tõttu ajavahemikus 24. veebruar 2022 kuni 30. aprill 2025 vigastada või surma saanud.

ÜRO viis läbi kohapealseid külastusi väga kõrge riskiga piirkondades, sealhulgas lõunaosas asuvas Hersoni linnas, Harkivi oblastis asuvas Zolotšivis ja teistes rindejoone lähedal paiknevates asukohtades. Uurijad intervjueerisid droonirünnakutes ellujäänuid ja pealtnägijaid, meditsiinitöötajaid ja humanitaartöötajaid, et hinnata droonirünnakute mõju tsiviilelule.

Ohvrite arv kasvas järsult 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses, kahekordistudes 2024. aasta juulis. Aprill 2025 oli ohvriterohkeim kuu, mil hukkus 42 ja sai vigastada 283 tsiviilisikut.

Droonirünnakud jätkusid mais ja juunis. 23. juunil hukkus Donetski oblastis Kostjantõnivkas 65-aastane autojuht, kui droon tabas väikebussi. Harkivi oblastis hukkus 22. mail 58-aastane vabatahtlik, kui droon viskas elamu rõdule mürsu. 20. mail sai Hersoni oblastis kuus tsiviilisikut vigastada, kui droon tabas bussi.

Enamik inimohvritest – 89 protsenti – tekkisid Ukraina valitsuse kontrolli all oleval territooriumil.

ÜRO sõnul rikuvad need rünnakud rahvusvahelist humanitaarõigust, eriti eristuse ja ettevaatusabinõude põhimõtteid, ning võivad mõnel juhul kujutada endast sõjakuritegusid.

HUR: Ukraina droonid tabasid Krimmis Venemaa S-400 õhutõrjesüsteemi

Ukraina sõjaväeluureagentuur (HUR) teatas neljapäeval, et Ukraina droonid ründasid Venemaa okupeeritud Krimmis õhutõrjevahendeid, kahjustades radariseadmeid ja S-400 õhutõrjesüsteemi komponente, vahendas The Kyiv Independent.

HUR teatas, et droonirünnaku viis läbi luureagentuuri üksus. HUR-i ametlikul Telegrami kanalil avaldatud operatsiooni videomaterjal näitab mitme drooni trajektoori sihtmärkidele lähenemisel ja nende tabamisel.

Drones of the "Prymary" special unit of Ukraine's Defence Intelligence (HUR) attacked key components of the Russian S-400 air defense system in Crimea.

Targets hit:
•Two 92N2E multifunction radar systems
•Two 91N6E detection radar systems
•One S-400 missile launcher https://t.co/oDYINe5Ax4 pic.twitter.com/RhUUU9hklz

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) June 26, 2025

Luureagentuuri andmetel kahjustas rünnak Venemaa S-400 õhutõrjesüsteemi "kriitilisi ja kalleid komponente", sealhulgas kahte 92N2E multifunktsionaalset juhtimisradarit, kahte 91N6E tuvastusradarit ja S-400 kanderaketti.

"Radarid on vaenlase õhutõrjesüsteemi silmad. Ilma nendeta muutuvad õhutõrjesüsteemid lahingutegevuses ebaefektiivseks," kirjutas HUR.

Kyiv Independent ei suutnud neid väiteid kinnitada.

Zelenski: Euroopa ettevõtted saadavad Venemaale rakettide osi

Euroopa ettevõtted jätkavad kriitiliste relvakomponentide saatmist Venemaale, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeval Euroopa Ülemkogule, kutsudes üles Euroopa Liitu karmistama sanktsioone Moskva vastu.

"Mõned Euroopa ettevõtted saadavad Venemaale endiselt kriitilisi komponente. Need satuvad rakettidesse ja muudesse relvadesse, mida kasutatakse ukrainlaste tapmiseks," ütles Zelenski Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel peetud videokõnes.

Ukraina tegeleb nende materjalide tuvastamisega ja edastab tõendid EL-i ametnikele, ütles ta.

Zelenski märkused olid osa laiemast üleskutsest EL-ile laiendada ja karmistada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone. Kuigi blokk saavutas Brüsselis kokkuleppe pikendada kehtivaid sanktsioone veel kuue kuu võrra, arutatakse endiselt kavandatavat 18. Venemaa-vastast sanktsioonide paketti.

Euroopa kinnitas taas toetust õiglasele ja püsivale rahule Ukrainas

Pärast videokonverentsi vahendusel toimunud arvamustevahetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kinnitasid Euroopa Liidu liidrid taas oma toetust püüdlustele saavutada Ukrainas kõikehõlmav, õiglane ja püsiv rahu, mis põhineb ÜRO põhikirjal ja rahvusvahelisel õigusel.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel seisis nii kirjas tippkohtumise Ukraina-teemalises resolutsioonis, mis avaldati Euroopa Ülemkogu veebilehel.

"Euroopa Ülemkogu kordab oma toetust kõikehõlmavale, õiglasele ja püsivale rahule Ukrainas, mis põhineb ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetel. Korrates 6. märtsil 2025. aastal sätestatud põhimõtteid tervitab Euroopa Ülemkogu kõiki püüdlusi sellise rahu saavutamiseks," seisis dokumendis.

Nagu resolutsioonis öeldakse, siis panustavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid jätkuvalt kõigisse nendesse rahupüüdlustesse, mille hulgas intensiivistades oma ülemaailmset teavitustegevust kooskõlas Euroopa Liidu eesmärgiga edendada rahu.

"Euroopa Ülemkogu mõistab teravalt hukka Venemaa-poolse pideva tsiviilisikute ja tsiviiltaristu pommitamise ja kutsub üles täielikule, tingimusteta ja kohesele relvarahule. Euroopa Ülemkogu tervitab Ukraina valmisolekut selles osas. See kutsub Venemaad üles näitama tõelist poliitilist tahet oma agressioonisõja lõpetamiseks, nõustuma sellise relvarahuga ja alustama sisukaid läbirääkimisi. Euroopa Liit on valmis selle eesmärgi saavutamiseks vajadusel survet suurendama, sealhulgas uue tugeva sanktsioonipaketiga, mis sisaldab viise, kuidas Venemaa energiatulusid saaks veelgi rohkem sihikule võtta," seisis resolutsioonis.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 016 720 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 10 969 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 896 (+4);

- suurtükisüsteemid 29 630 (+13);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1425 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1188 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 42 240 (+87);

- tiibraketid 3388 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 284 (+89);

- eritehnika 3921 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.