Poola peaminister Donald Tusk teatas sanktsioonide pikendamisest neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu (EL) tippkohtumisel toimunud pressikonverentsil.

Tusk ütles, et EL tegi 26. juunil otsuse pikendada Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone veel kuue kuu võrra.

"Meil on veel ees otsus 18. sanktsioonide paketi kohta," lisas ta.

Otsus sanktsioone pikendada tähendab, et Euroopa Liidu poolt Venemaale seatud sanktsioonid Ukraina ründamise eest, mille seas on ka enam kui 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varade külmutamine, jäävad jõusse vähemalt 2026. aasta alguseni.

Otsus tuli pärast seda, kui ametiisikud teatasid, et valmistatakse ette varuplaane hoidmaks ühenduse majanduslikke meetmeid Moskva vastu jõus juhul, kui Ungari liider Viktor Orbán keeldub järele andmast.

Euroopa Liidu liidrid kartsid, et Budapesti keeldumine meetmeid uuendada võiks anda tugeva hoobi ühenduse meetmetele Venemaa vastu ajal, mil Ühendriigid survestavad rahupingutusi.

EL hääletab Venemaa-vastaste sanktsioonide uuendamise üle iga kuue kuu tagant jaanuaris ja juulis.

Sanktsioonid hõlmavad mitmeid majandusvaldkondi, sealhulgas piiranguid kaubandusele, rahandusele, tehnoloogiale ja kahesuguse kasutusega kaupadele, tööstusele, transpordile ja luksuskaupadele.

Euroopa Liit võttis Venemaa agressiooniga seotud sanktsioonid esmakordselt vastu 31. juulil 2014, pärast seda, kui Moskva okupeeris Krimmi ja tungis Ukraina idapoolsesse Donbassi piirkonda.

Pärast täiemahulist sissetungi on EL oma sanktsioone märkimisväärselt suurendanud, võttes alates 2022. aasta veebruarist vastu 17 suurt sanktsioonide paketti.

EL-l on ettevalmistatud ka 18. sanktsioonide pakett, kuid Ungari ja Slovakkia vastuseisu tõttu on see jäänud kinnitamata.