Iraani ametnikud kahtlustavad Iisraeli agentide suuremahulist imbumist Iraani julgeolekuteenistustesse.

Võimud kahtlustavad, et Iisraelile edastatud teabel oli oluline roll konflikti ajal toime pandud kõrgetasemelistes atentaatides. Nende hulgas olid sihipärased rünnakud islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) kõrgemate komandöride ja tuumateadlaste vastu, mille eest peab Iraan vastutavaks Iisraeli luureagentuuri Mossadi agente, kes tegutsevad riigi sees.

Nende tapmiste ulatusest ja täpsusest vapustatud Iraani võimud on sihikule võtnud kõik, keda kahtlustatakse välisluurega koostöös.

12-päevase konflikti käigus hukkasid Iraani võimud kolm inimest, keda süüdistati Iisraeli heaks luuramises. Kolmapäeval – vaid päev pärast relvarahu – hukati sarnaste süüdistuste alusel veel kolm inimest.

Iraani ametnikud on sellest ajast alates teatanud sadade kahtlusaluste vahistamisest spionaažisüüdistuste alusel. Riigitelevisioon on eetris näidanud mitme kinnipeetava väidetavaid ülestunnistusi, milles nad tunnistasid koostööd Iisraeli luurega.

Kriitikud väidavad, et võimude tegevus on viis teisitimõtlejate vaigistamiseks ja elanikkonna üle kontrolli karmistamiseks.

Inimõigusorganisatsioonid ja aktivistid on viimaste arengute pärast hirme väljendanud, viidates Iraani pikaajalisele tavale sundida inimesi valeülestunnistusi andma ja korraldada ebaõiglasi kohtuprotsesse. Aktivistid avaldasid muret, et hukkamisi võib veelgi toimuda.

Iraani luureministeerium väidab, et peab "halastamatut võitlust" niinimetatud lääne ja Iisraeli luurevõrgustike, sealhulgas CIA, Mossadi ja MI6 vastu.

Islami revolutsioonilise kaardiväega (IRGC) seotud uudisteagentuuri Fars andmetel on alates rünnaku algusest "Iisraeli spioonivõrgustik riigis väga aktiivseks muutunud". Fars teatas, et 12 päeva jooksul arreteerisid Iraani luure- ja julgeolekujõud üle 700 selle võrgustikuga seotud isiku.

Iraanlased on BBC Persianile öelnud, et nad said Iraani luureministeeriumilt hoiatavaid tekstisõnumeid, milles teatati, et nende telefoninumbrid ilmusid Iisraeliga seotud sotsiaalmeedia lehtedel. Neil kästi nendelt lehtedelt lahkuda või süüdistustega silmitsi seista.

Iraani valitsus on avaldanud survet ka ajakirjanikele, kes töötavad välismaal pärsiakeelsete meediaväljaannete, sealhulgas BBC Persiani ning Londonis asuvate Iran Internationali ja Manoto TV heaks.

Iran Internationali andmetel pidas IRGC Teheranis kinni ühe oma telesaatejuhi ema, isa ja venna, et survestada saatejuhti tagasi astuma seoses kanali kajastuse tõttu Iraani-Iisraeli konfliktis. Saatejuht sai oma isalt telefonikõne – turvatöötajate ajendil –, milles ta kutsus teda tagasi astuma ja hoiatas edasiste tagajärgede eest.

Pärast konflikti algust on BBC Persiani ajakirjanike ja nende perekondade vastu suunatud ähvardused muutunud üha tõsisemaks.

Ajakirjanike sõnul on nende perekondadega ühendust võtnud Iraani julgeolekuametnikud väitnud, et sõjaolukorras on neil õigustatud pereliikmeid pantvangidena sihikule võtta. Samuti on nad ajakirjanikke sildistanud "moharebideks" – termin, mis tähendab "see, kes peab sõda Jumala vastu". Tegemist on süüdistusega, mis Iraani seaduste kohaselt võib kaasa tuua surmanuhtluse.

Manoto TV on teatanud sarnastest juhtumitest, sealhulgas ähvardustest töötajate perekondade vastu ja nõudmistest katkestada kõik sidemed kanaliga. Mõnele sugulasele ähvardati väidetavalt esitada süüdistusi nagu "vaen Jumala vastu" ja spionaaž – mõlemad on Iraani seaduste järgi surmaga karistatavad kuriteod.

Analüütikud näevad neid taktikaid osana laiemast strateegiast, mille eesmärk on vaigistada teisitimõtlejaid ja hirmutada paguluses elavaid meediatöötajaid.

Julgeolekujõud on kinni pidanud ka kümneid aktiviste, kirjanikke ja kunstnikke, paljudel juhtudel ilma ametlike süüdistusteta. Samuti on teateid vahistamistest, mis on suunatud 2022. aasta valitsusvastaste protestide "Naine, elu, vabadus" käigus hukkunute pereliikmete vastu.

Need tegevused viitavad laiemale kampaaniale, mis on suunatud mitte ainult praegustele aktivistidele, vaid ka neile, kes on seotud varasemate teisitimõtlemislainetega.

Sõja ajal piiras Iraani valitsus oluliselt internetiühendust ja isegi pärast relvarahu pole täielikku juurdepääsu taastatud.

Internetiühenduse piiramine kriiside ajal, eriti üleriigiliste valitsusevastaste protestide ajal, on Iraanis muutunud tavaliseks tegevuseks. Lisaks on enamik sotsiaalvõrgustikke, nagu Instagram, Telegram, X ja Youtube, aga ka uudisteveebisaidid, nagu BBC Persian, Iraanis juba pikka aega blokeeritud ning neile ei pääse ligi ilma virtuaalse privaatvõrgu (VPN) teenust kasutamata.

Inimõiguste eest võitlejad ja poliitilised vaatlejad on tõmmanud paralleele 1980. aastatega, mil Iraani võimud surusid Iraani-Iraagi sõja ajal poliitilist opositsiooni jõhkralt maha.

Paljud kardavad, et pärast konflikti Iisraeliga ja sellega kaasnenud nõrgenenud rahvusvahelise maine tõttu võivad Iraani võimud taas endasse sulguda, võttes kasutusele massilised vahistamised, hukkamised ja jõhkrad repressioonid.

Kriitikud viitavad 1988. aasta sündmustele, mil inimõigusgruppide andmetel hukati tuhandeid poliitvange – kellest paljud juba kandsid karistust – pärast lühikesi ja salajasi kohtuprotsesse niinimetatud surmakomisjonide poolt. Enamik ohvreid maeti tähistamata massihaudadesse.