Kambja valla Ülenurme gümnaasium on Tartule lähim linnaväline gümnaasium. Ülenurme gümnaasium võtab vastu 92 õpilast, kuid põhikooli lõpetas vallas üle 150 lapse. Kambja valla noored kandideerivad aga lisaks Tartule ka mujale koolidesse, et siiski endale gümnaasiumikoht saada.

"Eks vastavalt sellele, kuidas võimalused on, kindlasti proovitakse Tartu linna koolidesse, gümnaasiumitesse saada, jäädakse oma kodukanti. Aga kui siin piirkonnas ei saada gümnaasiumikohti ja kindlasti on soov õppida edasi gümnaasiumis, siis liigutakse ka edasi Otepää poole, võib-olla Valga poole, Põlva poole, ikkagi lähiümbrusesse, veel on ju Luunja, Võnnu," lausus Kambja abivallavanem Liis Rosin.

Luunja keskkooli kümnendasse klassi kandideeris 140 noort, kellest alla 50 olid kohalikud. Kool suudab vastu võtta aga natuke üle 30 õpilase. Luunjasse kandideerivad ka Tartu põhikoolilõpetajad.

"Meil on viimastel aastatel olnud laias laastus pooled meilt ja pooled linnast. Kuna see kool on linna lähedal, siis ma olen ka koolis öelnud, et me mängime linna reeglite järgi," ütles Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi.

Maakoolid ootavad õpilaste vastuvõtmisel Tartu koolide taga, et need annaks teada, keda õppima võetakse. Õpilased on aga kandideerinud korraga mitmesse kooli ega taha kuskilt enne ära öelda, kui on saanud kindla vastuse. Elva gümnaasium võtab tuleval õppeaastal vastu 72 õpilast, põhikoolilõpetajaid on vallas aga 170.

"Meil on süsteemne segadus, meil on õigupoolest õige mitu asja. Esiteks on lapsed ja koolid erinevates kohtades osaliselt. Teiseks on muidugi meeletu tung Tartusse," lausus Elva gümnaasiumi direktor Marek Sammul.

"Meil on selline pseudokonkurss, kus õpilased kandideerivad väga paljudesse koolidesse korraga, siis tundub, et on meeletu konkurss ja tegelikult õpilasi kõikidele nendele kohtadele võib-olla isegi ei jätku. Tartu vastuste järel teised ootavad või siis eliitkoolide vastuste järel, ja selle ootamise äralõikamine tehnoloogiliste lahendustega annaks kõikidele palju selgust juurde," lisas ta.