Juba mitmeid aastaid on vaieldud selle üle, et kui arendaja soovib ehitada mingisse piirkonda uusi elamuid, kas siis linn või vald tohib küsida arendajalt raha selleks, et rahastada näiteks uute lasteaiakohtade rajamist. Jutt ei käi ainult uute lasteaiakohtade rajamisest. Sotsiaalne taristu on ka näiteks koolid, raamatukogud, spordirajatised või hooned, mida on vaja rajada selleks, et pakkuda uude piirkonda kolivatele inimestele sotsiaalteenuseid.

Ühelt poolt tekitab elanike piirkonda lisandumine linnale või vallale lisakulu. Teisalt on aga oht, et linnad või vallad hakkavad õigust arendajalt raha küsida kuritarvitama.

Riigikohus otsustas nüüd, et kui see käib linnale või vallale üle jõu, siis tohib omavalitsus siiski arendajalt selliste hoonete rajamiseks raha küsida.

"Tõenäoliselt üksikute elamute või pisikeste arenduste puhul on keeruline vallal näidata, et see neil üle jõu käib. Seepärast me ka rõhutasime, et see rahaküsimise võimalikkus puudutab eeskätt selliseid suuremaid arendusprojekte, kus uute elanike lisandumine on järsk. Omavalitsus peab ka väga selgelt ära näitama selle põhjusliku seose, et uusarendus vältimatult tingib vajaduse lisakulutuste tegemiseks, nagu näiteks täiendavateks lasteaia- või koolikohtadeks," rääkis riigikohtunik Ivo Pilving.

Riigikohus otsustas, et mõningatel juhtudel võib linn või vald uue elurajooni planeeringust ka keelduda. Näiteks siis, kus sotsiaalne taristu on juba üle koormatud ning omavalitsus ei suuda elurajooniga lisanduvale suurele hulgale inimestele pakkuda avalikke teenuseid.

Riigikohtu hinnangul saab arendajalt nõuda mõistlikku panust. Ehk siis linn või vald võib nõuda vaid õiglast osa, mis on määratud läbipaistval, arusaadaval ja kontrollitaval moel.

Ivo Pilving ütles, et seadusandja võiks kogu seda tasukogumise mehhanismi aga praegusest selgemaks teha.

"Selline ebamäärane õiguslik olukord, kus ei ole väga selgeid piire nende tasude küsimisele, võib ikkagi kaasa tuua kõrvalmõjud, nagu ebavõrdne kohtlemine või ettevõtlusvabaduse piiramine. Tulevikus oleks parem lahendus, kui saaks ka mingisugused tasude ülemmäärad, täpsema raamistiku. Näiteks kui mingit lasteaeda on vaja ehitada mitme arendusprojekti koosmõjus, mis on erinevatel ajahetkedel – seal võib praegu tekkida palju segadust," märkis Pilving.