11. juunil kirjutas ERR-i portaal, et "Pakosta liidaks võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri kantselei". See artikkel ajendas omakorda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku Christian Vesket tegema selgitustaotlust küsimusega, milline on valitsuse plaan võrdõigusvoliniku kantselei liitmise osas õiguskantsleri kantseleiga?

Minister Pakosta vastas, et ERR-i loos on sulaselgelt kirjas, et kunagi ammu, kui ta töötas samuti volinikuna, pooldas Pakosta mõtet voliniku kantselei ja õiguskantsleri kantselei ühendamisest.

"Väga selgelt on loos ka rõhutatud, et praegune valitsus ei ole seda teemat arutanud ja kuna pole arutanud, siis mõistagi pole ka mingit seisukohta kujundanud. /.../ Seega, kuna loos on selgelt kirjas, et tegemist on minu ammuse voliniku töö aegse mõttega, mida valitsus ei ole arutanud ega selles osas ka mitte mingit seisukohta kujundanud, jääb arusaamatuks, et missugust lisainformatsiooni oleks pidanud valitsus teile andma pärast ühe inimese isiklike noorusmälestuste meenutamist," kirjutas Pakosta.

Pakosta kinnitas, et praeguse seisuga ei ole valminud mitte ühtegi eelnõu, mis voliniku kantselei tööd kuidagi puudutaks. Samuti ei ole sellel teemal endiselt toimunud arutelusid.

Samas loetleb Pakosta põhjuseid, miks ta sellist ühendamist volinikuna töötades mõistlikuks pidas.

"Eeskätt pidasin oluliseks seda, et õigusabi saamine oleks abivajajatele lihtne ja mitteväntsutav. See ei ole hea riigikorraldus, kus ühte ja sedasama ülesannet kodanike teenindamisel täidavad kaks erinevat riigiasutust ning aeg-ajalt tuleb inimesi saata voliniku juurest õiguskantsleri juurde. Oma murega pöörduv inimene peaks saama riigilt abi selgelt ja kohe. Arvestades paljude pöördumiste äärmist delikaatsust, ei ole õige praktika saata pöördumine lihtsalt teise ametiasutusse edasi. Seega kogesid inimesed, kes tegelikult oleks vajanud riigilt kiiret, kohest ja ökonoomset abi, hoopis riigikorralduslikust dubleerimisest tingitud segadust," selgitas Pakosta.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske tuletas oma selgitustaotluses meelde, et sotsiaalministeerium analüüsis võrdõigusvoliniku funktsioonide viimist õiguskantsleri koosseisu juba aastal 2022. Analüüsi tulemusel leiti, et nimetatud institutsioonid peavad jääma eraldiseisvaks.

"Kuna sõnastatud idee on sisuliselt seotud võrdõiguslikkust raamistavate seadustega (soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus) tuletan meelde, et võrdõigusvoliniku kantselei ei ole senini saanud informatsiooni seoses justiitsministeeriumi poolt tellitud advokaadibüroo Sorainen analüüsiga ning selle võimalike lisadokumentidega, kuigi oleme seda korduvalt palunud," lisas Veske.