Kaalumisel olevate, potentsiaalselt vastuoluliste ideede hulka kuuluvad 20 protsendi ehk vähemalt 167 000 inimese koondamine avalikust sektorist, käibemaksu tõstmine ja uue hasartmängumaksu loomine.

2024. aastal oli Rumeenia eelarvepuudujääk 9,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja selle vähendamata jätmine võib kaasa tuua riigireitingu languse, mis omakorda suurendaks laenukulusid ja potentsiaalselt paisutaks puudujääki veelgi. Rumeeniat ohustab ka EL-i regionaalarengu ja pandeemiajärgsete fondide peatamine.

Liberaalse peaministri Ilie Bolojani juhitud neljapartei koalitsioon vannutati ametisse 23. juunil. Kuid juba on uue valitsuse suhtes tekkinud vastuseis, märgib väljaanne.

Rumeenia väljaande Digi24 teatel protesteerisid peaministri kantseleihoones töötavad ametnikud reedel seaduseelnõu vastu, mis kärbiks ohtlikes tingimustes töötavate inimeste boonuseid ja lisapuhkepäevi. Valitsus lükkas teema arutamise edasi seoses üleskutsega ametiühingutega läbirääkida.

Euroopa Komisjon kutsus Rumeeniat üles vähendama oma eelarvepuudujääki 2030. aastaks 2,8 protsendile SKP-st.

Sinna jõudmine saab Rumeenia jaoks aga valus olema. Lisaks avaliku teenistuse kärpimisele on valitsuse kavandatud eelnõu kohaselt oodata ka uusi hasartmängumakse ja aktsiisimaksude tõusu, täheldas Politico.

Uus valitsus plaanib tõsta ka kasumi ja dividendide maksu 10 protsendilt 16 protsendile ning küttepuude ja muude energiatoodete käibemaksumäära viielt protsendilt üheksale. Mõned teised vähendatud käibemaksumäärad – välja arvatud toidu ja ravimite puhul – tõuseksid 19 protsendini.

"See korrektsioon on nii ulatuslik ja kaugeleulatuv, et valu ei ole võimalik vältida," ütles endine rahandusminister Daniel Dăianu, kes juhib Rumeenia eelarvenõukogu, mis nõustab valitsust eelarveküsimustes. Ta lisas, et tasakaalustamine oleks Rumeenia jaoks "kohtupäev".

Uus valitsus plaanib ka investeerimisprojekte ümber hinnata ning piirata valitsuse toetusprogramme selliselt, et need keskenduksid ekspordi suurendamisele, importi vähendamisele ja lisaväärtuse loomisele.

"Peame veenma rumeenlasi, rahvusvahelisi rahastajaid ja komisjoni ühendama jõud, et vältida [riigireitingu] alandamist, mis tooks Rumeenia jaoks kaasa keerulisema ja valusama olukorra," ütles rahandusminister Alexandru Nazare ajakirjanikele.

Bukarestis asuva mõttekoja Expert Forum avaliku poliitika analüütik Ana Otilia Nuțu ütles, et valitsusel on raske "kokkuhoiupoliitikat rahvale müüa, kui valitsuses on samad väsinud näod, mille vastu inimesed massiliselt hääletasid".

Uues, neljast erakonnast koosnevas valitsuses on kolm parteid, mis on viimastel aastatel eelarvedefitsiidi kasvu põhjustanud: vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid, paremtsentristlikud liberaalid ja Ungari vähemuse partei UDMR.

Euroopa Parlamendi liberaalist liige Siegfried Mureșan ütles, et Bolojan on Oradea linnapeana näidanud üles võimet eelarvekärpeid edukalt hallata.

"Ilie Bolojanil on tõsiseltvõetav reformija minevik," ütles Mureșan. "Ta muutis oma juhitud institutsioonid tõhusamaks ja vähendas ametnike arvu."

Mõttekoja Expert Forum esindaja Nuțu ütles, et kokkuhoiumeetmed oleksid "kohutavalt ebapopulaarsed", kui valitsus ei vähenda ebavajalikke avaliku sektori kulutusi, näiteks endiste riigiteenistujate kõrgeid pensione. "Inimesed on väga vihased ja me näeme järgmistel valimistel, kuidas nad kõiki jalust rabavad," ütles ta, ennustades paremäärmusliku populismi võimalikku edasist tõusu.

Nuțu ja Dăianu osutasid käibemaksu suurendamise püüdlustele kui ühele valdkonnale, mis võiks eelarvepuudujäägi vähendamisel märkimisväärset kasu tuua.

Lõhe kogu potentsiaalse käibemaksutulu ja selle vahel, mida Rumeenia maksuametid 2022. aastal tegelikult kogusid, oli 8,5 miljardit eurot — see moodustab üle 30 protsendi kogu võimalikust kogutavast summast, selgus Euroopa Komisjoni viimastest andmetest.

"Selles valdkonnas toimub jõuline sekkumine," ütles Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadist liige Victor Negrescu.

Ta ütles, et Rumeenia maksuamet peab digitaliseeruma, et maksudest kõrvalehoidumist tõkestada. Ta lisas, et paljud inimesed tegelevad registreerimata majandustegevusega ega maksa makse.

Rumeenia president Nicușor Dan kavatseb esmaspäeval toimuval kohtumisel Rumeenia riikliku julgeoleku tippametnikega arutada maksudest kõrvalehoidumist kui ohtu riigi julgeolekule.

Eelarvenõukogu esindaja Dăianu ütles, et uus valitsus peab veel esitama enamiku kaalutavate meetmete mõjuhinnangu. Positiivse stsenaariumi korral võivad need aga tema ennustuse kohaselt viia Rumeenia eelarvepuudujäägi aasta lõpuks alla kaheksa protsendi SKP-st.

"Numbrid on endiselt ligikaudsed, aga ma usun, et Rumeenia väldib reitingu alandamist," ütles Dăianu.