Oluline teisipäeval, 1. juulil kell 20.44:

- Venemaal Saratovis asuvates lennujaamades kõlasid plahvatused;

- Luhanski oblastis süttis droonirünnaku ja plahvatuste tagajärjel Venemaa logistikakeskus;

- Ukraina teatel on nad peatanud Venemaa pealetungi Sumõ oblastis; 

- Venemaa väidab, et on vallutanud kogu Luhanski oblasti;

- Põhja-Korea riigimeedia näitas, kuidas riigijuht Kim Jong-un kattis kirste riigilipuga;

- Pariis: Macron kutsus Putinit nõustuma kiiresti Ukraina relvarahuga;

- Kelloggi sõnul on Venemaa väited kõneluste venitamise osas alusetud;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.

Venemaal Saratovis asuvates lennujaamades kõlasid plahvatused

Venemaal Saratovi oblastis asuvate Saratovi ja Engelsi linnade elanikud teatasid teisipäeva varahommikul plahvatuste ja õhurünnakuhoiatuste kuulmisest. Ka Rostovi oblasti kohusetäitja kuberner väitis, et oblastis tõrjuti droonirünnak tagasi. Nelja Venemaa lennujaama tegevus on peatatud, kirjutab Unian.

Telegramikanal Astra teatas kohalikele elanikele viidates, et Saratovis ja Engelsis oli kuulda plahvatusi ning Saratovi lennujaam on tegevuse peatanud. Samuti ei tööta Uljanovski oblastis asuv lennujaam ning Tatarstanis asuvad Kaasani ja Nižnekamski lennujaam.

Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar väitis, et õhutõrjesüsteemid hävitasid öö jooksul mehitamata õhusõidukeid Rostov Doni ääres, Taganrogis ja Novošahtinskis ning Millerovski, Mjasnikovski, Aksaiski, Neklinovski ja Matvejevo-Kurganski rajoonis.

Ta lisas, et esialgsete teadete kohaselt ükski tsiviilisik vigastada ei saanud.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et öö jooksul tulistati kuue Venemaa oblasti kohal alla 60 Ukraina drooni.

Rostovi oblasti kohal alla tulistati alla 16, Kurski oblasti kohal viis, Saratovi oblasti kohal neli, Belgorodi oblasti kohal kaks ning Voroneži ja Orjoli oblasti kohal üks mehitamata õhusõiduk.

Avalduses öeldi, et Krimmi kohal hävitati 17, Aasovi mere kohal 11 ja Musta mere kohal kolm drooni.

Engelsi linna lähedal asub Engels-2 sõjaväelennuväebaas, kus paiknevad Venemaa pommitajad Tu-95MS ja Tu-160.

Tatarstanis Nižnekamski linnas asub Taneko naftatöötlemiskompleks, mis on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid.

Nižnekamski lähedal asub Jelabuga linn, kus asub Alabuga erimajandustsoon, kus monteeritakse Venemaa Shahedi ründedroone.

Need asulad paiknevad Ukraina piirist üle 1000 kilomeetri kaugusel.

Kõiki mainitud paiku on droonid korduvalt sihikule võtnud.

Pariis: Macron kutsus Putinit nõustuma kiiresti Ukraina relvarahuga

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ja Prantsuse president Emmanuel Macron pidasid esimese teadaoleva telefonivestluse alates 2022. aasta sügisest.

Putin ja Macron vestlesid viimati 2022. aasta septembris, mitu kuud pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu.

Macron kutsus teisipäeval Putinit nõustuma relvarahuga Ukrainas nii kiiresti kui võimalik, teatas Élysée palee.

Kremli teatel ütles Putin Macronile, et Ukraina konfliktis on süüdi lääneriigid.

Dnipropetrovski kuberner: raketirünnakus sai inimesi surma ja haavata

Dnipropetrovski oblasti Kamjanske rajoonile toimunud raketirünnakus on hukkunuid ja haavatuid, ütles oblasti kuberner Serhi Lõssak.

Lõssak lubas rünnaku kohta üksikasju hiljem anda.

Deepstate: Vene väed vallutasid Donetski oblastis veel ühe asula

Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla Koptevo nimelise asula, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.

Luhanski oblastis süttis droonirünnaku ja plahvatuste tagajärjel Venemaa logistikakeskus

Okupeeritud Luhanski oblastis asuv Venemaa logistikakeskus süttis droonirünnaku tagajärjel, teatasid nii Ukraina kui ka Venemaa esindajad.

"Vene logistika ajutiselt okupeeritud Luhanskis on leekides," ütles Ukraina riikliku desinformatsioonivastase keskuse juht Andrii Kovalenko.

Droonirünnakust teatas ka kohalik meedia, avaldades videoid põlevast logistikakeskusest ja droonide mürast.

Venemaa riigimeedia teatas, et Luhanski oblasti kohal lendas üle 20 drooni.

Ukraina sõjavägi ründab regulaarselt sõjalisi sihtmärke Venemaa okupeeritud aladel ja sügaval Venemaal, püüdes vähendada Moskva võitlusvõimet Ukraina-vastases sõjas.

Ukraina sõjaväeluure (HUR) hävitas 14. juunil Zaporižžja oblasti okupeeritud alal droonide abil kolm Venemaa õhutõrjesüsteemi. Ukraina droonirünnakus hävis Vene Buk-M3, Pantsyr S1 ja S-300V õhutõrjesüsteemi radar 9S19 Imbir.

Ukraina teatel on nad peatanud Venemaa pealetungi Sumõ oblastis

Moskva alustas oma uut suvist pealetungi mais, eesmärgiga tungida sügavamale Ukraina kirde- ja idapiirkondadesse.

Ukraina peastaabi esmaspäevases avalduses seisis, et riigi väed liikusid edasi Oleksiivka küla lähistele, mis asub Sumõ linnast vähem kui 30 kilomeetri kaugusel, ja vabastasid Andriivka küla, mille Venemaa oli juuni alguses vallutanud.

Samal ajal peatas Ukraina ka Venemaa pealetungi mööda Junakivka-Jablunivka-Novomõkolajivka-Oleksiivka-Kindrativka joont ja Venemaa piiril Kurski oblasti lähedal, teatas peastaap.

Peastaabi väitab on Venemaa sellele rindejoone lõigule paigutanud oma parimad brigaadid ning kasutab pikamaasuurtükke, lennukeid ja ründedroone.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval samuti, et Ukraina väed on peatanud Venemaa pealetungi Sumõ oblastis.

"Venemaa plaan pealetungiks Sumõ oblastis ei õnnestu – tänu kõigile piirkonnas tegutsevatele Ukraina üksustele," ütles Zelenski pärast kohtumist sõjaväe juhtkonna ja kaitseminister Rustem Umeroviga.

Venemaa pealetungi eesmärk on jõuda idas Donetski ja Luhanski oblastite halduspiirideni ning luua puhvervöönd Sumõ ja Harkivi oblastite piirialadel, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi 21. juunil ajakirjanikele.

Vene väed üritavad Ukraina vägesid täielikult välja tõrjuda ka Venemaa Kurski ja Belgorodi oblastitest.

Ukraina alustas eelmise aasta augustis piiriülest pealetungi Kurski oblastisse – mis piirneb Ukraina Sumõ oblastiga –, vallutades esialgu 1300 ruutkilomeetrit, kuid kaotades suurema osa sellest territooriumist Venemaa vastupealetungi käigus selle aasta alguses.

Moskva kuulutas algselt 26. aprillil piirkonna täielikust vabastamisest, kuid Ukraina lükkas selle väite tagasi ja hiljem vaidlustasid seda ka Venemaa ametnikud ise.

Venemaa väidab, et on vallutanud kogu Luhanski oblasti

Moskva väed on vallutanud kogu Luhanski – ühe neljast oblastist, mille Venemaa 2022. aasta septembris ebaseaduslikult Ukrainalt annekteeris, ütles esmaspäeval Venemaa poolt ametisse nimetatud ametnik Leonid Pasetšnik.

Kui see väide kinnitust leiab, teeb see Luhanskist esimese Ukraina oblasti, mille Venemaa on pärast enam kui kolme aastat kestnud sõda täielikult okupeerinud.

Kiiev ei ole Pasetšnik ​​väidet kommenteerinud.

Esmaspäeva õhtul eetris olnud Venemaa riiklikule telekanalile antud märkuses ütles Pasetšnik, et sai "sõna otseses mõttes kaks päeva tagasi" teate, mille kohaselt on 100 protsenti oblastist nüüd Venemaa vägede kontrolli all.

Põhja-Korea riigimeedia näitas, kuidas riigijuht Kim Jong-un kattis kirste riigilipuga

Põhja-Korea riigimeedia näitas esmaspäeval, kuidas riigijuht Kim Jong-un kattis kirste riigilipuga – tegemist paistis olevat Venemaa eest Ukraina vastu võideldes hukkunud sõdurite kodumaale tagasitoomisega.

Samal ajal tähistasid ka Venemaa ja Põhja-Korea ajaloolise sõjalise lepingu sõlmimist.

Fotoseerias, mis on eksponeeritud Põhja-Korea ja külastavate Vene kunstnike galakontserdi taustal Pyongyangis, on näha Kimi kuue kirstu kõrval, katmas neid lippudega ja peatumas hetkeks, mõlemad käed lippudel.

Kelloggi sõnul on Venemaa väited kõneluste venitamise osas alusetud

USA eriesindaja Keith Kellogg lükkas esmaspäeval tagasi Venemaa väited, et Ukraina ja Ühendriigid on vastutavad rahuläbirääkimiste venitamise eest ning ütles, et just Moskva takistab jätkuvalt püüdlusi lõpetada omaenda alustatud sõda, vahendas väljaanne Kyiv Independent.

"[Kremli pressiesindaja Dmitri] Peskovi hiljutised kommentaarid läbirääkimiste seisu kohta on absurdselt vasturääkivad," kommenteeris Kellogg Peskovi hiljutisi väiteid, kus ta süüdistas USA-d ja Ukrainat rahuläbirääkimiste takerdumises.

"Venemaa väited, et USA ja Ukraina venitavad rahuläbirääkimisi, on alusetud. [USA] president Donald Trump on olnud järjekindel ja vankumatu oma püüdlustes sõja lõpetamisel edusamme teha. Me nõuame kohest relvarahu ja liikumist kolmepoolsete kõneluste juurde sõja lõpetamiseks. Venemaa ei saa jätkata aja venitamisega pommitades samal ajal tsiviilobjekte Ukrainas," ütles Kellogg sotsiaalmeedias.

Peskov süüdistas 29. juunil Washingtoni ja Kiievit kõnelustel edusammude takistamises ja väitis, et edasised arengud rahuläbirääkimistel sõltuvad Ukraina seisukohast, USA vahendustegevuse tõhususest ja olukorrast lahinguväljal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 020 980 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 10 983 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 928 (+6);

- suurtükisüsteemid 29 754 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1427 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1190 (+0);

- lennukid 420 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 42 940 (+144);

- tiibraketid 3436 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 696 (+103);

- eritehnika 3921 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.