Viimane kohtuotsus on seotud 2017. aasta sündmustega, mil ajaleht Helsingin Sanomat avaldas loo Soome kaitseväe signaalluurekeskusest. Leht kasutas signaalluurekeskuse tegevust avalikustades mitmel korral kõrgeima salastatuse astmega dokumente.

Võimud tegid seejärel avalduse keskkriminaalpolitseile, kus alustati uurimist riikliku turvalisusega seotud saladuse avaldamise paragrahvi alusel.

Turu ülikooli kriminaalõiguse dotsent Tatu Hyttinen ütles, et otsus on karm, kuid mõistetav. Ta tõi välja, et neli kuud tingimisi on julgeolekusaladuse paljastamise eest minimaalne vanglakaristus. 

Ka Helsingi ülikooli kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio ütles, et peab apellatsioonikohtu otsust küll karmiks, kuid samas asjatundlikuks ja põhjendatuks. Nuotio sõnul soovis apellatsioonikohus oma otsusega rõhutada riigi julgeoleku olulisust. Samal ajal mõisteti, et liigutakse tundlikul alal, mis on seotud sõnavabaduse ja ajakirjandusliku tööga. 

Lisaks Pietiläinenile mõisteti samade süüdistuste eest rahatrahv ka Laura Halminenile, viimane töötas loo ilmumise ajal samas ajalehes. Kolmas süüdistatav oli Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse endine juhataja Kalle Silfverberg. Tema vastu esitatud süüdistused tühistati. 

Apellatsioonikohus hindas oma otsuses, et avaldatud uudisloo ja avaldamiseks mõeldud lugude sisu seisnes peaaegu eranditult selles, et ajakirjanikel oli juurdepääs materjalidele, mille Soome kaitsevägi oli salastanud. 

Esitatud aruande kohaselt näib (saladuste) avaldamine olevat põhinenud ajakirjanike soovil saada oma töö eest professionaalset tunnustust, teatas kohus. 

Süüdimõistetud ajakirjanike advokaadid ütlesid teisipäeval ajalehele Helsingin Sanomat, et võivad esitada riigi kõrgeimale kohtule kassatsiooni.