Konkurentsiameti juurde kuuluva maksejõuetuse teenistuse hinnangul on probleemiks see, et Eestis võib hetkel raamatupidajana tegutseda igaüks – isegi need, kes on varasemalt karistatud või olnud seotud probleemsete ettevõtetega. 

"Raamatupidamine ei ole suvaline loominguline tegevus, vaid mistahes juriidilise isiku raamatupidamine peab tagama õigusaktides nõutu täitmise ja olema usaldusväärne," toonitab teenistuse juhataja Signe Viimsalu oma pöördumises.

Teenistus soovib piirata isikute ringi

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ei tohiks raamatupidajana tegutseda inimene, kes on näiteks:

- süüdi mõistetud majandusalases või riigivastases süüteos;
- pankrotivõlgnik või kelle suhtes on võlgadest vabastamise menetluse lõppemisest möödunud vähem kui 1 aasta;
- advokatuurist välja heidetud;
- avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
- kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud või kelle suhtes kehtib likvideerijana, pankrotihaldurina, saneerimisnõustajana, usaldusisikuna või võlanõustajana tegutsemise keeld;
- kes on viimase viie aasta jooksul kuulunud sellise juriidilise isiku juhatusse ja nõukokku, mille pankrotiavalduse menetlus või pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega;

Praegu ei ole seaduses kehtestatud raamatupidajatele mingeid nõudeid ega piiranguid. Teenistuse arvates võiks Eestis raamatupidajana tegutseda edaspidi ainult teovõimeline, Eestis elav isik, kellel on kehtiv kutsetunnistus ja vajalikud haridus- ja keeleoskused.

Samuti soovitakse muuta seadusi ja karmistada karistusi

Teenistus tegi ettepaneku muuta ka karistusseadustiku § 381¹, mis käsitleb raamatupidamiskohustuse rikkumist. Praegu on rikkumiste eest rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus. 

Teenistuse hinnangul on karistused liiga leebed. "Maksejõuetuse teenistus leiab (ning meile teadaolevalt jagavad teenistusega sama arvamust ka kõik Eestis tegutsevad pankrotihaldurid), et süüteo eest on Eestis seadusandja ette näinud liiga leebed karistused, sest ilma raamatupidamiseta ei saa kiiresti ja odavalt läbi viia ei saneerimismenetlust ega ka pankrotimenetlust, et tuua tagasi kõrvale viidud vara ning rahuldada võlausaldajate nõuded," selgitab Viimsalu.

Teenistus leiab, et rikkumisi võiks sarnaselt maksusüütegudele karistada kuni seitsmeaastase vangistusega. 

Teenistus toob välja ka praktilised probleemid, millega pankrotimenetluses kokku puututakse. Näiteks on juhtumeid, kus pankrotistunud ettevõtte raamatupidamisandmed on kadunud või raamatupidamistarkvara pakkuja kustutab need enne, kui uurijad jõuavad andmeid kasutada. Seetõttu soovitakse, et raamatupidamisdokumentide säilitamiskohustus laieneks ka raamatupidamistarkvara pakkujatele ja teenuseosutajatele – ning seda ilma lisatasuta.

Usaldusväärne ja läbipaistev raamatupidamine on eelduseks maksejõuetusmenetluste kiirele ja odavale läbiviimisele ning võlausaldajate huvide kaitsele, põhjendab Viimsalu.

Maksejõuetuse teenistus saatis oma ettepanekud mai alguses, kuid praeguseks ei ole teistelt asutustelt vastuseid saabunud.  

Maksejõuetuse teenistuse peamine eesmärk on pankrotivõlgnike tegevuse uurimine eesmärgiga tuvastada võimalik seadusevastane tegevus.