"Seadus ütleb, et kui riik küsib, siis tuleb anda, ja me oleme seda teinud," sõnas Lepp.

"Ehk siis krediidiasutuste seadus ütleb väga selgelt, et nendele asutustele, institutsioonidele, kellele pangasaladuse reeglite osas on tehtud erand, on pangal kohustus andmeid anda. Omaette kurioosum ongi see, et täna pangasaladust puudutav lause krediidiseaduses on väga ühene ja seejärel järgneb umbes kolm lehekülge erandeid, kus see ei kehti. Siin on ajapikku leevenemine toimunud," rääkis Lepp.

Lepp ütles, et põhisõnum on see, et pangad on kohustatud riigiasutustele andmeid andma, kui nad seda küsivad, kuid nii nende kui ka tegelikult kogu ühiskonna eeldus on see, et õigust kasutatakse õiguslikel alustel ja et riik ise suudab kontrollida, mis seal süsteemis toimub.

"Et nüüd on õiguskantsleri kommentaaride järgi selgunud, et nende süsteemide kasutamine ei ole osaliselt seadusega kooskõlas olnud, siis ma eeldan, et toimub väga kiire reaktsioon, sest see on väga kahetsusväärne," sõnas Lepp.

Lepp ütles, et tegelikult pole siin riivatud pankasid, vaid panga kliente,
kelle andmed need on.

Pangatöötaja protsessi ei puutu

Lepa sõnul polnud pangad teadlikud ega polnud neil ka alust kahtlustada, et õiguslik alus andmete küsimiseks võis riigil mõnel juhul puududa.

"See süsteem toimib niimoodi, et meile on pandud kohustus anda neid andmeid sõltumata sellest, millises formaadis neid küsitakse. Kui [päringusse] kirjutatakse, et õiguslik alus on "Uurimistoimik number 10", siis pangal ei ole võimalik ega õigust uurimustoimingut kuidagi kahtluse alla panna, sest muidu sekkuksime ju uurimistoimingutesse. Selleks peakski toimima kõigi nende riigiasutuste, kes neid päringuid teevad, sisekontrollimeetmed. Need peaks kontrollima, kas see töötaja, kes sellise päringu tegi, kas tal oli sellise uurimistoimingu jaoks tegelikult seda vaja," rääkis Lepp.

Lepa sõnul on need päringusüsteemid automatiseeritud, nii et riigil on võimalik
selle süsteemi kaudu võtta väljavõte nii, et pangatöötajad sellesse protsessi ei puutu.

Lepp nentis, et riigil on mingi õigus informatsiooni saada, ja see on aktsepteeritav, aga pangad eeldavad, et riik käsitleb seda õigust delikaatselt ja eesmärgipäraselt.

"Kindlasti tekib nüüd ka küsimus, et kui riik tahab luua järgmisi andmekogusid, kus oleks rohkem pangakonto andmeid, siis kas riik, kes ei ole täna piiratud info juures suutnud vajalikku kontrolli tagada ja piisavalt reegleid kehtestada, siis kuidas saame kindlad olla, et ta suudab seda teha tulevikus," sõnas pangajuht.

Lepp: see on löök riigiasutuste usaldusväärsusele

Lepa sõnul puudub pankadel info, kui palju ja millist liiki päringuid riigiasutused täitmisregistri kaudu igapäevaselt teevad.

Lepp kirjeldas, et aastate eest saatsid politseiametnikud paberil kirja, et andke infot, kas kliendil on teie pangas konto.

"Siis saatsime vastu kirja, et ei või jah, ta on meie klient, tal on sellised kontod. Sellele järgnes järgmine paberkandjal kiri, kus paluti edastada nende kontode kohta informatsioon mingi perioodi kohta, ja me saatsime selle. Siis jõudsime kõik järeldusele, selliste paberite saatmine üksteisele ei ole ju mõistlik ja riik ehitas e-süsteemi ja pani kohustuse pankadele, et me peame tagama ligipääsu elektrooniliselt. Sealt edasi on riik seda kasutanud, ja kas ja kui palju neid päringuid tehakse - mul selline statistika puudub," lausus Lepp

Lepp ütles, et õiguskantsleri uurimise järeldused annavad löögi riigiasutuste usaldusväärsusele, mitte panga omale.

"Kui vastab tõele õiguskantsleri kriitika - ja mul ei ole siin ühtegi põhjust kahelda -, siis löögi all on nende institutsioonide maine. Mida nad siis õigupoolest teevad. Mis on sellise massilise andmete kasutuse, mis puudutab nii eraisikuid kui ka ärikliente, eesmärk, ja kas need isikud teavad, et nende kohta on selliseid uuringuid tehtud," sõnas Lepp.

Lepa hinnangul peaks arutama parlament, millised on need õigused, mis on täidesaatval võimul oma kodanike üle.

"Täna mulle tundub, et täidesaatev võim tahaks teha hästi palju. Ma ei ole kindel, et kodanikud seda tahavad. Lõpuks peaks ikkagi parlament vaia kuhugi maasse lööma, mida võivad Eestis jõustruktuurid teha oma töö tegemisel. Kindlasti on siin veel ka riigikohtul oma sõna öelda, kas see on ka põhiseadusega kooskõlas," sõnas Lepp.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei andis teisipäeval teada, et tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele.

Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.