Hiina tervishoiuameti alluvuses tegutsev Xinjiangi tervishoiukomisjon kavatseb 2030. aastaks ehitada kuus uut meditsiinikeskust. Kokku oleks Xinjiangis siis üheksa sellist keskust, rohkem kui üheski teises Hiina provintsis

Hiinat on aga pikka aega süüdistatud vangide elunditega kauplemises. Inimõiguslaste väitel lõigatakse Hiinas igal aastal tuhandetelt hukatud vangidelt ära elundid, mis siirdamiseks maha müüakse. 

Hiinat on süüdistatud ka vähemusrahvuste massilises vangistamises. Inimõigusrühmituste hinnangul peetakse koonduslaagrites kinni vähemalt miljonit uiguuri ja teiste moslemivähemuste esindajat. Väidetavalt toimub koonduslaagrites ka jõhker organiäri. 

Meditsiinikeskuste rajamise tõttu on inimõiguslaste mure uiguuride väärkohtlemise pärast kasvanud veelgi. 

Hiinat juba süüdistatakse inimorganite sunniviisilises kogumises. 2019. aastal leidis rahvusvaheline erikohus, et Hiinas toimub aastas keskmiselt 100 000 organi siirdamist. Hiina ametlike andmete kohaselt on see arv aga kolm korda väiksem. 

Xinjiangis tegutsenud Kasahstani arst Sayragul Sauytbay on avalikult rääkinud laagriülestest "tervisekontrollidest", mille käigus kinnipeetavatelt võeti verd ning tulemuste põhjal jaotati nad rühmadesse. 

Hiinas on olemas ka vabatahtlik elundidoonorluse programm. Inimõigusrühma ETAC juht Wendy Rogers ütles samas ajalehele The Telegraph, et paljudel juhtudel on organid võetud ka jõuga

Uiguurid kannatavad laagrite ametnike tõttu tõsise kehalise ja vaimse kahju käes, mida põhjustab süstemaatiline piinamine ja julm kohtlemine, seal hulgas vägistamine, seksuaalne kuritarvitamine, ekspluateerimine ja avalik alandamine.

Seetõttu kasvab inimõiguslaste seas mure, et uute keskuste rajamise tõttu suureneb Xinjiangis organite röövimine veelgi. 

"Vabatahtliku nõusoleku mõiste on  Xinjiangi vanglakeskkonnas tundmatu nähtus. Arvestades süsteemset represseerimist, tuleks iga väidet, et annetus on vabatahtlik, võtta äärmise kriitikaga," märkis rahvusvaheliste inimõiguste jurist David Matas. 

Xinjiang oli juba varem tuntud kui elundisiirdamise keskus. Provintsi pealinnas Ürümqis asuval lennujaamal on niiöelda rohelised jooned, et doonorelundeid transportivad isikud saaksid lennujaamas kiiremini ringi liikuda, vahendas The Telegraph.