Oluline reedel, 4. juulil kell 20.20:

- Sõbiha: Venemaa rünnak kahjustas Hiina konsulaati Odessa linnas;

- Ukraina: Venemaa tabas Zaporižžja tuumajaama elektriliini;

- Saksamaa kaalub Ukrainale USA õhutõrjesüsteemide ostmist;

- Venemaa teatas järjekordsest sõjavangide vahetusest Ukrainaga;

- Kreml: Ukrainas ei ole praegu diplomaatilised vahendid võimalikud;

- Zelenski-Trumpi telefonikõne on kavas reede õhtupoolikul;

- Ukrainlased tabasid Azovi optika-mehaanika tehast;

- Trumpi sõnul USA relvatarned Ukrainale jätkuvad;

- Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega;

- Deepstate: Venemaa okupeeris Harkivi oblastis kaks asulat;

- Bild: Saksamaa tahab Ühendriikidega lepet relvade tarnimiseks Ukrainale;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit.

Sõbiha: Venemaa rünnak kahjustas Hiina konsulaati Odessa linnas

Neljapäeval toimunud Venemaa raketi- ja droonirünnak Odessale kahjustas Hiina peakonsulaadi hoonet, ütles Ukraina välisminister Andrii Sõbiha reedel.

"Pärast tänaõhtust ulatuslikku Venemaa õhurünnakut Ukrainale avastasime Kiievis Vene-Iraani Shahed-136/Geran-2 lahingdrooni komponendi, mis oli valmistatud Hiinas ja tarnitud alles hiljuti," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeedias.

"Ja öösel sai ka Hiina peakonsulaadi hoone Odessas väiksemaid kahjustusi," lisas ta.

Neljapäeval toimunud rünnakus Odessale hukkus kaks ja sai vigastada kuus inimest.

Hiina pole juhtunut avalikult kommenteerinud ega teatanud oma diplomaatilistele hoonetele tekitatud kahjustustest.

Ukraina: Venemaa tabas Zaporižžja tuumajaama elektriliini

Venemaa hävitas elektriliini, mis ühendab Zaporižžja tuumaelektrijaama elektrivõrguga, teatas Ukraina energeetikaminister German Galuštšenko reedel, kirjutab Reuters.

Väidetavalt põhjustas rünnak elektrikatkestuse.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel on kõik Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama viivad elektriliinid maas.

ÜRO tuumajärelevalveasutus teatas reedel, et kõik Venemaa okupeeritud Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama (ZNPP) elektriga varustavad välised elektriliinid, mis aitavad jahutada reaktorites olevat kütust, on maas.

"Ukraina ZNPP kaotas täna kell 17.36 kogu väljapoolt tuleva elektri, see on üheksas kord sõjalise konflikti ajal ja esimene kord alates 2023. aasta lõpust," teatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur sotsiaalmeedias, lisades, et jaam saab energiat oma avariidiiselgeneraatoritelt.

Jaama kuus reaktorit on kõik välja lülitatud, kuid selle jahutussüsteemid vajavad ohutuse tagamiseks voolu.

Saksamaa kaalub Ukrainale USA õhutõrjesüsteemide ostmist

Saksamaa uurib võimalust osta Ukrainale USA-lt õhutõrjesüsteeme Patriot, ütles valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius reedel.

Korneliusel paluti kommenteerida teateid, et valitsus on võtnud Washingtoniga ühendust seoses täiendavate Patriot-süsteemide hankega.

Pressiesindaja vastas, et saab kinnitada, et "tõepoolest käivad selle üle intensiivsed diskussioonid".

USA, kes on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal olnud Ukraina suurim sõjaline toetaja, teatas teisipäeval, et peatab mõned olulised relvasaadetised Ukrainasse.

Ühendriikide meedia andmetel on nende hulgas Patriot õhutõrjesüsteemid, mida Ukraina kasutab enda Venemaa rünnakute eest kaitsmiseks.

Moskva on viimastel nädalatel suurendanud raketi- ja droonirünnakuid Ukrainale, samal ajal näib USA toetus Kiievile president Donald Trumpi eestvõttel kahanevat.

Saksa ametnikele teeb eriti muret võimaliku Patriot-süsteemide ja laskemoona tarne seiskumise mõju, kirjutas neljapäeval Saksa ajaleht Bild.

Bild teatel oli Berliin rääkinud USA ametnikega tehingust, mille kohaselt Saksamaa ostaks need relvasüsteemid Kiievi jaoks ja toimetaks Ukrainasse.

Lehe andmetel ootab Saksamaa USA kaitseministri Pete Hegsethi vastust mitme nädala eest esitatud kahe Patrioti-süsteemi taotlusele.

Ukraina on juba ammu rõhutanud vajadust parandada oma õhutõrjevõimet, seal hulgas täiendavate Patriot süsteemide hankimisega, kuid nende saamine on olnud keeruline.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles aprillis, et tema valitsus soovib osta vähemalt 10 Patriot- süsteemi, et kaitsta end Venemaa rünnakute eest.

Venemaa teatas järjekordsest sõjavangide vahetusest Ukrainaga

Venemaa teatas reedel järjekordsest sõjavangide vahetusest Ukrainaga, milles lepiti kokku juunis Istanbuli kõnelustel.

Vene kaitseministeeriumi teatel andis Ukraina üle rühma Vene sõjaväelasi ja Venemaa vastu rühma Ukraina sõdureid.

Kummagi poole sõdurite arvu ei ole avalikustatud.

Kreml: Ukrainas ei ole praegu diplomaatilised vahendid võimalikud

Venemaal ei ole praegu võimalik saavutada oma eesmärke Ukrainas diplomaatiliste vahenditega, teatas Kreml reedel.

"Oleme huvitatud oma sõjalise erioperatsiooni eesmärkide saavutamisest ning eelistaksime teha seda poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

"Aga kuni see ei ole võimalik, jätkame me erioperatsiooni," lisas ta

Zelenski-Trumpi telefonikõne on kavas reede õhtupoolikul

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA riigijuhi Donald Trumpi telefonikõne on planeeritud reede õhtupoolikuks, ütles kõrge Ukraina ametnik AFP-le.

"Seda valmistatakse ette täna õhutpoolikuks, aga kõik selgub viimasel hetkel," ütles allikas.

Kõne on jätkuks Trumpi neljapäevasele telefonivestlusele Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

Ukrainlased tabasid Azovi optika-mehaanika tehast

Ukraina ründas Venemaal sihtmärke Moskva ja Rostovi oblastis, ütles reedel Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabe vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko.

"Vaatamata raskele ööle on ka häid uudiseid. Ründasime sihtmärke Venemaal, eriti Moskva ja Rostovi oblastis. Purustati Azovi optika-mehaanika tehas," kirjutas Kovalenko Telegramis.

Ta lisas, et see ettevõte toodab Vene väe jaoks kriitiliselt vajalikke komponente: sihikuid, kaugusemõõtjaid, termokaameraid ning tankide, jalaväe lahingumasinate, laevade ja isegi lennukite tulejuhtimissüsteeme.

Vene meedia teatas ka rünnakust alajaamale Moskva oblasti Sergiev Posadi Zvezdotška mikrorajoonis. Droonirünnaku tagajärjel jäid linna viis mikrorajooni vooluta.

Trumpi sõnul USA relvatarned Ukrainale jätkuvad

USA president Donald Trump ütles Andrewsi õhujõudude baasis ajakirjanikega vesteldes, et relvatarned Ukrainale jätkuvad, vahendas reedel uudistekanal Fox News.

"Me ei peatunud, me anname relvi. Aga me oleme andnud nii palju relvi... ja me püüame neid aidata. Biden on relvade andmisega laostanud kogu meie riigi ja me peame tagama, et meil endil on piisavalt relvi," vastas Trump meedia küsimusele oma neljapäevase vestluse kohta Vladimir Putiniga.

Trumpi sõnul ei saavutatud vestluse käigus Putiniga Ukraina relvarahu osas mingit edu. Trump märkis, et ta on rahulolematu Putini seisukohaga seoses võimaliku rahulepinguga Ukrainas toimuva lahingutegevuse peatamiseks.

Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega

Väljaanne The Kyiv Independent vahendas, et Venemaa korraldas Kiievi vastu ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. 

Ukraina pealinna raputasid plahvatused ja linnapea Vitali Klõtško sõnul sai vigastada vähemalt 14 inimest. Linnapea teatas hiljem, et vigastada sai vähemalt 23 inimest.

Kiievi sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko teatas tulekahjude puhkemisest. 

"Venemaa, terroristlik riik, tekitas kaost. Venelased toovad kaasa ainult terrorit ja surma. See on fakt," teatas Tkatšenko.

Ukraina õhujõud teatasid hiljem, et Venemaa ründas Ukrainat 550 drooni ja raketiga, millest 478 tehti kahjutuks. 

Ukraina relvajõudude teatel ründas vaenlane 4. juuli öösel 550 õhurünnakuvahendiga, sealhulgas 539 Shahed-tüüpi ründedrooni ja eri tüüpi peibutusdroonidega Kurski, Šatalovo, Orjoli, Brjanski, Millerovo, Primorsko-Ahtarski suunast Venemaalt.

Samuti rünnati ühe ballistilise raketiga H-47 M2 Kinžal Lipetski oblasti õhuruumist, kuue ballistilise raketiga Iskander-M/KN-23 Brjanski oblastist ja nelja tiibraketiga Iskander-K Kurski ja Voroneži oblastist.

"See oli karm ja unetu öö," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Deepstate: Venemaa okupeeris Harkivi oblastis kaks asulat

Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Harkivi oblastis oma kontrolli alla kaks asulat, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.

Bild: Saksamaa tahab Ühendriikidega lepet relvade tarnimiseks Ukrainale

Ameerika tarnete peatamine tabas Ukrainat rängalt ja põhjustas Berliinis ärevust, kirjutas neljapäeval oma allikatele toetudes väljaanne Bild.

Väljaanne väitis samas, et on olemas lootus salajaseks kokkuleppeks Saksamaa valitsuse ja USA presidendi Donald Trumpi vahel.

"Raketid Patriot on eriti terav probleem. Nende abil tulistab Ukraina alla Vene rakette ning kaitseb tsiviilelanikkonda ja kriitilist taristut. Kui püüdurraketid otsa saavad, siis võivad Venemaa õhurünnakud muutuda veelgi surmavamaks. Lisaks ei ole Kiievi käsutuses olevad kuus süsteemi Patriot selgelt piisavad tõhusaks kaitseks," kirjutas Bild.

Väljaande andmetel töötab Saksamaa valitsus kiiresti hädaolukorra lahenduse kallal, et anda Ukrainale üle uusi õhutõrjesüsteeme ja piisaval hulgal rakette. Meedianali teatel ootab Berliin USA kaitseministri Pete Hegsethi nõusolekut kahe Patriot-süsteemi üleandmiseks, mille eest on Saksamaa valmis maksma. Andmeid kinnitasid ajakirjanikele allikad valitsuses.

Märgitakse, et taotlus saadeti Hegsethile mõned nädalad tagasi. Enne seda üritas Ukraina edutult osta Patriot-süsteeme otse Ühendriikidelt ja pöördus seejärel abi saamiseks Saksamaa poole.

"On ebaselge, kuidas tarnete peatamine mõjutab potentsiaalset kokkulepet Berliiniga. Valge Maja peatas varem heakskiidetud tarned ilma piisavate selgitusteta. Berliin kardab, et Ühendriigid võivad nüüd Saksamaa taotluse tagasi lükata," kirjutas Bild.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 024 210 (võrdlus eelmise päevaga +1120);

- tankid 10 988 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 946 (+10);

- suurtükisüsteemid 29 865 (+50);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1428 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1191 (+0);

- lennukid 420 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 43 303 (+205);

- tiibraketid 3436 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 999 (+112);

- eritehnika 3925 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.