Analüütikute hinnangul elavdab Trumpi eelarveseadus majandust lühiajaliselt

USA kongress võttis vastu Donald Trumpi eelarveseaduse ning analüütikute hinnangul elavdab see majandust, kuid mõju on pigem lühiajaline. Pikemas perspektiivis sisaldab seadus riske, kuna kasvav eelarvepuudujääk võib ohustada tulevast majanduskasvu.
Trumpi eelarveseadus sisaldab ulatuslikke maksu- ja kulukärpeid. Inimesed, kes teenivad jootraha, teevad ületunde või on üle 64-aastased, peavad juba sel aastal maksma vähem makse.
Suurendatakse veel ka piiriturvalisuse ja sõjaväe rahastamist. Eelarveseadus aga näeb ette ka sotsiaalhoolekande programmide kärpimist ja riigivõla suurendamist mitme triljoni dollari võrra.
Eelarveseadusega pikendatakse Trumpi esimesel ametiajal kehtestatud maksukärpeid. See on ka seaduse kõige kulukam osa, mis suurendab riigivõlga mitme triljoni dollari võrra. See ei mõjuta majandust samal viisil nagu siis, kui kärped esmakordselt 2017. aastal kehtestati, vahendas The Wall Street Journal.
USA majandus seisab praegu silmitsi vastutuultega, mis on seotud Trumpi kaubandus- ja immigratsioonipoliitikaga. Maksutõusu ärahoidmine siiski leevendab mõnevõrra praegust olukorda.
"Valdav enamus sellest (eelarveseadus) on praeguse poliitika jätk ja kõik muu, mille üle vaieldakse, need pole ju suured numbrid. Kui rääkida SKP-st ja makromajandusest, on vaja suuri numbreid, et need olukorda mõjutaks," ütles finantshiiglase JPMorgan Chase ökonomist Michael Feroli.
Enamik majandusteadlasi eeldas juba varem, et Washington pikendab maksukärpeid, kuna nii vabariiklased kui ka demokraadid on pikka aega toetanud kärbete pikendamist.
Varahaldusfirma Vanguard vanemökonomist Josh Hirt hindas, et uus eelarveseadus peaks lisama 2026. aasta SKP kasvule 0,2-0,5 protsendipunkti. See võib leevendada tariifidest tulenevat kahjulikku mõju USA majandusele.
Lühiajalist majanduskasvu soodustavate sätete hulka kuuluvad ajutised maksukärped. Nende hulka kuuluvad jootraha ja ületunnitöö maksude kaotamine. Need kärped aeguvad aga 2028. aastal. Samuti eeldatakse, et suuremad kulutused kaitsele ja sisejulgeolekule kiirendavad lähitulevikus majanduskasvu. Samas mitmed sotsiaalhooldekande kärped jõustuvad alles pärast vahevalimisi.
Seega avaldavad maksukärped majandusele mõju kohe, kuid kulude kärpimise mõju avaldub hoopis hiljem.
"Viimastel aastatel muutub seaduse eesmärk eelarve laiendamiselt eelarve kokkutõmbamiseks, kuna ajutised maksukärped aeguvad ja kavandatavad kulukärped suurenevad," ütlesid finantsfirma Wells Fargo ökonomistid Michael Pugliese ja Aubrey Woessner.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: WSJ