Õiguskantsler Ülle Madise avaldas järelevalve tulemused seoses täitmisregistriga. Olen väga tänulik, et keegi veel on teemale tähelepanu pööranud, sest vajadus täitmisregistri järele on ammu olemas, kuid selle teostus on pehmelt öeldes küsitav.

Puutun igapäevaselt kokku täitemenetluste ja võlglastega ning olin väga rõõmus, kui tuli uudis täitmisregistri loomisest. Rõõmsad olid ka võlgnikud, kellel on hetkel väga keeruline saada infot enda täitemenetluste kohta ning korrektset ülevaadet võla jäägi osas. Ühtset registrit on pikisilmi oodanud ka raamatupidajad, kes peavad käsitsi täitma töötasu arestimise akte umbes 100 000 võlgniku osas, mis on neile suur lisakoormus.

Täitmisregister pidi seega olema ühtne ja keskne andmekogu, kust sissenõudjad, võlgnikud ja õigustatud huvi korral ka kolmandad osapooled saaks ülevaate käimasolevatest täitemenetlustest ja võlgade jääkidest. Lisaks oleks meil ka ülevaade, kui paljude isikute osas Eestis täitemenetlusi läbi viiakse. Ehk eesmärk oli üllas aga välja kukkus nii nagu lugeda saime.

Hea idee, aga halb seadusloome

Esiteks puudub täitmisregistri osas tänaseni sisuline analüüs ehk tegemist on hea näitega halvast seadusloomest.

Ka õiguskantsleri analüüsis toodi välja, et täitmisregistrit puudutavad sätted lisati eelnõusse riigikogu menetluses teisel lugemisel ning algses eelnõus seda ei olnud.

Teiseks ei toimunud komisjonis ega riigikogu täiskogus sisulist arutelu selle üle, kes ja mis põhjustel võiks täitmisregistri kaudu saada juurdepääsu inimeste pangakontode väljavõtetele.

Seega puudusid selles osas nii kooskõlastusring, mõjuanalüüs kui ka sisuline arutelu. Selline menetluspraktika on selges vastuolus hea õigusloome tavadega ning rikub põhiseaduslikku nõuet, et inimeste põhiõigusi puudutavad küsimused peab otsustama riigikogu teadlikult, mitte vaikselt eelnõu vahele sokutades.

Pangakonto väljavõtted – liiga kerge ligipääs?

Siinkohal tahaks lohutada inimesi, et päris iga isiku ja ettevõtte kontoväljavõtetele ligipääsu ei ole, aga reaalsus on teine. Täitmisregistri kaudu peaks olema võimalik pääseda vaid nende inimeste ja ettevõtete kontodele, kelle osas käib täitemenetlus. Erinevatel andmetel on neid ca 75 000–100 000. Kuna aga e-aresti teenus on x-tee teenus, siis ligipääs on võimalik ka nende isikute kontodele, kes ei ole võlgnikud.

Ka õiguskantsler tõi oma analüüsis välja, et teadmata on, millisel täpsel eesmärgil ja millises menetluses on arvukalt päringuid (üle 30 000) teinud näiteks politsei- ja piirivalveamet. Kui päringud on tehtud kohtueelses uurimises kriminaalmenetluses, siis on päringul olemas õiguslik alus (KAS § 88 lg 5 p 2). Kui päringud on tehtud väljaspool kriminaalmenetlust, siis peab olema õiguspäraseks päringuks mingi muu õiguslik alus. Seega on selgusetu, kelle osas ja mis alusel päringuid on tegelikult tehtud.

Peame meeles, et asjaolu, et kui ka inimesel on võlad, siis see ei tähenda, et tema õigusi võiks sellisel viisil nii jämedalt rikkuda. Ei tohi juhtuda nii, et riigil või kellegil kolmandal tekib põhjendamatu õigus tungida isiku privaatsfääri sellises ulatuses.

Üks ununenud trahv või täituri kätte liikunud maksmata arve ei ole kindlasti piisavaks aluseks, et inimese pangakontol ringi vaadata.

Riigivõimu sekkumine sellises ulatuses saab olla õigustatud vaid juhul, kui see on proportsionaalne, eesmärgipärane ja seaduslik. Praegusel juhul jääb õhku küsimus: kas riik on andnud piisavalt läbipaistvat ja sisulist selgitust, miks ja millistel alustel peab täitemenetluses osaleva isiku pangakonto detailandmetele ligi pääsema laiem ring osalisi?

Regulatsioon, mida ei ole, aga justkui on

Seaduseelnõu täitmisregistri loomiseks võeti kiirustades vastu juba 2021. aastal. Seadus jõustus 2024. aasta 1. jaanuarist, kuid riik ei suutnud kolme aastaga valmis teha registrit ega selle põhimäärust.

Samas nüüd selgub üllatusena, et täitmisregistrit on siiski laialdaselt kasutatud. Olen isiklikult korduvalt pöördunud justiitsministeeriumi ning kohtutäitrite ja pankrotihaldurite koja poole sooviga saada infot, kas ja millal register tööle hakkab. Sealt soovitati oodata ja lugeda pressiteateid – küll sellest antakse teada, kui register toimib. Otsisin, kuid vastavat pressiteadet ei leidnud ma siiani.

Olukord on pretsedenditu

Riik ei tohi eirata omaenda seadusi ega luua halli tsooni, kus õigusselgus ja -kindlus on asendunud "teeme-nagu-saame" praktikaga.

Tekkinud on pretsedenditu olukord, kui  täitemenetlused, mis on algatatud või läbi viidud ilma selgete reegliteta, võivad olla seadusvastased ning tekitada inimestele ja ettevõtetele põhjendamatut kahju.

Siit koorubki välja uus probleem – kogu täitemenetlus ja arestid peaksid alates möödunud aasta 1. jaanuarist toimuma läbi täitmisregistri ning vastavalt kehtivale seadusele. Samas kui registrit meil veel ei ole (või nagu selgus, teatud ametkondadel siiski on), siis mille alusel ja kuidas on läbi viidud täitemenetlusi alates 1. jaanuar 2024? Kas kõik arestid, mis on tehtud viimase 1,5 aasta jooksul, on seaduslikud? Kas täitemenetlusi, mida on 1,5 aasta jooksul algatatud ja läbi viidud, on menetletud seaduslikult?

Registril ei ole tänaseni põhimäärust ning raske on osaleda protsessis, mille reegleid teab vaid korraldaja.

Mis saab andmetest edasi?

Veelgi murettekitavam on küsimus, mis saab andmetest, millele täituritel on olnud ligipääs.

Nimelt on täituril kohustus jagada toimiku materjale sissenõudjaga – aga kui toimikus on muuhulgas ka isiku kontoväljavõtted, kas see tähendab, et jagatakse ka neid? Milline on isikuandmete kaitse tase, mida sellises olukorras suudetakse tagada? Kas tegemist on praktikaga, mida seadusandja soovis ja lubatuks peab?

Loodetavasti pannakse alusetutele päringutele täna paus ning hakatakse sisuliselt ja laiapõhjaliselt välja töötama registri põhimäärust.

Ärme unusta, et õigusriik peab oma kodanikke kohtlema õiglaselt ka siis, kui nad on võlgu ning inimese õigusi ei tohi rikkuda põhjusel, et tema on jäänud võlgu.