Aasta tagasi usaldas 30 622 kaasmaalast mulle vastutusrikka ülesande esindada Eestit Euroopa Parlamendis. Need valimised ei olnud üksnes hinnang kandidaatidele, vaid ka selge ja kõnekas sõnum selle kohta, millist Euroopa Liitu Eesti inimesed soovivad:  turvalist, konkurentsivõimelist, õiglast, hoolivat. Ent valimistulemus peegeldas ka rahulolematust kodumaise poliitikaga: mitmed valitsuserakonnad, eesotsas Reformierakonnaga, said võrreldes varasemaga märkimisväärselt vähem hääli.

Valimistest möödunud aasta jooksul olen tegutsenud Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmena, olles osa suurimast ja mõjukaimast poliitilisest jõust, mille tegevus ulatub nii Euroopa Parlamenti kui ka Euroopa Komisjoni. Seepärast on õige aeg vaadata endale ausalt otsa ja küsida: kas olen ma antud lubadused suutnud vormida ka tegudeks?  

Euroopa, mis kaitseb oma inimesi ja toetab Ukrainat

Euroopa peab suutma end ise kaitsta. See on olnud EPP positsioon, mida toetan samuti tugevalt. Esmakordselt ajaloos on Euroopa Komisjonil kaitse- ja kosmose volinik Andrius Kubilius, kelle algatusel käivitati kaitsevõime tugevdamise kava Readiness 2030. Selle eesmärgiks on tagada, et Euroopa relvajõud oleksid juba selle kümnendi lõpuks reaalselt tegutsemisvõimelised. See tähendab kiiret reageerimisvõimet, paremat varustust, tõhusamat väljaõpet ja toimivat koostööd üle liikmesriikide piiride. Kui seni on Euroopa kaitse olnud justkui mosaiik killustatud suutlikkusest, siis nüüd liigume teadlikult ja sihikindlalt tervikliku Euroopa kaitse ühtsema lahenduse suunas. Readiness 2030 on vastus ajastu karmidele väljakutsetele – see ei ole plaan sõjaks, vaid plaan rahu hoidmiseks. Sest ainult tugev ja ühtne Euroopa suudab heidutada agressorit ning kaitsta nii oma inimesi kui ka oma väärtusi.

Samuti kinnitas Euroopa Parlament Moldova Facility loomise, millega eraldatakse Moldovale 1,9 miljardit eurot reformide ja Euroopa Liidu integratsiooni toetuseks. Moldova on Venemaa naaber ja Ukraina liitlane, kes seisab silmitsi sarnaste hübriidohtudega – valeinfo, energiarelvastus ja poliitiline destabiliseerimine. Euroopa toetus aitab Moldoval säilitada suveräänsust, tugevdada demokraatiat ja liikuda edasi Euroopa Liidu liikmesuse suunas. Tugev ja läänemeelne Moldova on ühtlasi oluline osa kogu Euroopa piirkondlikust julgeolekust. Olin samuti selle otsuse poolt ja aitasin kolleegidel mõista selle vajalikkust.

Tugev piir, selge rändepoliitika

Euroopa peab suutma kontrollida oma piire. Ühtne, õiglane ja toimiv varjupaiga- ja rändepoliitika algab sellest, et neid, kellel ei ole õigust Euroopas viibida, ka tegelikult tagasi saadetakse. EPP initsiatiivil on Euroopa Komisjon esitanud tagasisaatmise määruse eelnõu, mis asendab seni kehtinud direktiivi. Määrus võimaldab kiiremat ja ühtlustatud rakendamist ning loob aluse otsuste vastastikusele tunnustamisele liikmesriikide vahel. See aitab vähendada olukordi, kus inimesed jäävad aastateks Euroopasse, kuigi nende varjupaigataotlus on tagasi lükatud.

Euroopas anti 2023. aastal korraldus lahkuda ligi poolele miljonile inimesele, kuid vaid iga viies neist lahkus reaalselt. See olukord ei ole jätkusuutlik ega õiglane ei Euroopa riikide ega seaduslikku kaitset vajavate isikute suhtes. Uue määruse eesmärk on seda muuta – tagasisaatmise protsess peab olema tõhus, usaldusväärne ja üle-euroopaline. See tähendab kiiret otsuste täitmist, koostööd Frontexiga, tagasisaatmiskeskuste rajamist ja sissesõidukeelde nende jaoks, kes koostööst keelduvad.

Lisaks on oluline osa kogu süsteemist ka päritoluriikidega tehtav koostöö. Euroopa peab kasutama kõiki diplomaatilisi ja rahalisi hoobasid, et need riigid võtaks oma kodanikud vastu. Samal ajal tuleb tagada, et kogu tagasisaatmispoliitika viiakse ellu kooskõlas Euroopa põhiõigustega. Ainult siis suudame aidata neid, kes tegelikult kaitset vajavad ja tagada, et Euroopa asüülisüsteem töötab ausalt ja tõhusalt. See on tähtis Euroopale, aga ka Eestile.

Vähem bürokraatiat, rohkem konkurentsivõimet

Euroopa peab olema koht, kus ettevõtlusel on võimalik kasvada, areneda ja luua uusi töökohti. Olen Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE) vahetult kogenud, kuidas head kavatsused võivad muutuda ettevõtetele koormavaks bürokraatiaks. Seetõttu on oluline, et me ei uputa ettevõtjaid aruandluskohustustesse. Vaid anname neile võimaluse keskenduda sellele, mida nad kõige paremini oskavad, olgu selleks töökohtade loomine, innovatsioon või majanduskasvu edendamine.

EPP fraktsioon on selgelt seisnud selle eest, et vähendada halduskoormust. Meie surve tulemusel on Euroopa Komisjon toonud 2025. aasta töökavasse konkreetseid muudatusi, sealhulgas Omnibus eelnõud, mis lihtsustavad aruandlust ja muudavad reeglid selgemaks, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Näiteks luuakse uus ettevõttekategooria – small mid-caps – kellele hakkavad kehtima leebemad nõuded. Omnibus-paketid aitavad vähendada halduskoormust vähemalt 25 protsendi võrra, VKE-dele aga lausa 35 protsendi ulatuses.

Samuti peab Euroopa Komisjon nüüd iga uue seadusettepaneku puhul kohustuslikus korras hindama selle mõju konkurentsivõimele ja väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele. See põhimõtteline muudatus on saavutatud aastatepikkuse töö tulemusena ning on väga oluline ka Eesti ettevõtjatele.

Rohepööre peab toetama tööstust ja innovatsiooni

Rohepööret ei saa teha vastuolus majanduse elujõulisusega. Oleme seisnud selle eest, et Clean Industrial Deal looks päriselt võimalusi Euroopa energiamahukatele ja puhtatehnoloogia ettevõtetele. See tähendab paremat juurdepääsu kapitalile, lühemaid loamenetlusi ja kriitiliste toorainete kättesaadavuse parandamist. EPP fraktsiooni eestvedamisel oleme andnud rohkem paindlikkust autotööstusele, et nad suudaksid täita 2025–2027 heitmete vähendamise eesmärke ilma laastavate trahvideta, kuid säilitades samal ajal rohepöörde eesmärgid.

Lisaks on vastu võetud Start-Up ja Scale-Up Strategy, mille keskmes on avaliku ja erasektori koostöös loodud investeerimisvahend, et aidata start-up'idel kasvada rahvusvaheliseks. Eesmärk on, et Euroopas saaks ettevõtte asutada 48 tunni jooksul. Eesti teab, et see on võimalik.

Mis edasi?

Üks aasta on Euroopa Parlamendis lühike aeg, kuid senised saavutused näitavad selgelt, et siin sünnivad otsused, mis muudavad Euroopa elu paremaks. Euroopa Rahvapartei liikmena seisan kindlalt selle eest, et Euroopa oleks tugev, õiglane ja tulevikku vaatav. Töö ei ole kaugeltki läbi – ees ootavad ülesanded nagu Euroopa konkurentsivõime suurendamine, energiajulgeoleku kindlustamine, noorte hääle kuuldavamaks tegemine ning koostöö süvendamine julgeolekupoliitikas. Euroopa ei saa kunagi päriselt valmis. Aga koos tegutsedes suudame hoida seda liitu tugevana, elujõulisena ja kindlal arenguteel. Ja ma luban, et annan sellesse ka edaspidi oma panuse.