Rahvarõivaste puhastamisega igaüks hakkama ei saa
Lauljate ja tantsijate poriseks saanud esinemiskostüümid jõuavad pessu ja keemilisse puhastusse. Paljudel peolistel on oma kogemus rahvariiete hooldamisel, kuid Tallinnas töötab ka spetsialist.
Hansa Pesuteenused juhataja Svetlana Saarel on veerandsajandi pikkune kogemus rahvariiete hooldamisel ja on ka kirjutanud magistritöö pärimustekstiilide hooldamisest.
"Klient otse laulupeolt helistas meile, et tal on mure - nahktagi andis värvi. Nüüd hakkame siis mõtisklema, et kuidas seda puhtaks saada. Kõige hullem ongi see nahktagi. Isegi mitte see, kui tikand annab värvi, sest seda saab puhtaks, aga nahktagi värvi peab välja võtma keemiaga," lausus Saare.
Tantsijatel oli tänavu kuiv ilm. Kindlasti ajas higistama, aga porikamakad ei lennanud. Neil on aga oma probleem - pastlad.
"Sukad said tantsu käigus natukene mustaks. Need vist lähevad seekord mahakandmisele. See kollane värv, mis pasteldest tuleb - seda ei saa nii lihtsalt ära," sõnas Lee valikrühma tantsija Arti Henri Lukk.
"Riideid ei ole väga palju ei ole vaja olnud pesta. Üldiselt ikka arvestame ilmaga ja paneme vastavad riided või tõstame seelikuid kõrgemale. Kindlasti sapiseebiga proovida kõik plekid välja saada ja pesumasinas neid asju pesta ei õnnestu. Nõudepesuvahend on ka - meigiplekkidele," lisas Lee valikrühma tantsija Teele Toona.
Hea oleks meeles pidada, et linaseid-puuvillaseid särke ei tohi pesta kuuma veega, puhasta kõigepealt plekid. Seda peab tegema ehk mitu korda. Lisaks võib kõik võib värvi anda. Rasked villased riided tuleks enne puhastusse viimist kuivatada.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









