Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas kolm protsenti ja import vähenes ühe protsendi.

"Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga kaks protsenti vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54 protsenti. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing," lisas Leppmets.

Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale

Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti), puitu ja puittooteid (11 protsenti) ning transpordivahendeid (11 protsenti).

Võrreldes 2024. aasta maiga kasvas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljoni euro võrra ehk 16 protsenti) ning elektriseadmete (24 miljoni euro võrra ehk 11 protsenti) väljavedu.

Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (23 miljoni euro võrra ehk 16 protsenti), mehaaniliste masinate (22 miljoni euro võrra ehk 15 protsenti) ning metalli ja metalltoodete (22 miljoni euro võrra ehk 15 protsenti) eksport Eestist.

Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes tänavu mais kaupade reeksport viis protsenti, Eesti päritolu kaupade väljavedu jäi samale tasemele. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes ühe protsendipunkti võrra ning moodustas tänavu mais koguekspordist 64 protsenti.

Peamised ekspordipartnerid olid mais Soome (14 protsenti koguekspordist), Läti, Leedu ja Rootsi. Soome ja Rootsi viidi kõige rohkem elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Võrreldes mulluse maiga suurenes kaupade väljavedu enim Singapuri (22 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid. Enim ehk 20 miljoni euro võrra kahanes kaupade eksport Venemaale, kuhu viidi vähem põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Kõige rohkem kasvas kaupade import USA-st ja vähenes Soomest

Enim imporditi mais põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14 protsenti koguimpordist), transpordivahendeid ning elektriseadmeid (12 protsenti). Aastases võrdluses mõjutas sisseveo kasvu kõige rohkem kaitseotstarbeliste kaupade impordi suurenemine. Enim vähenes mineraalsete toodete sissevedu.

Mais imporditi kaupu kõige rohkem Soomest (12 protsenti koguimpordist), Saksamaalt, Lätist ja Leedust. Soomest ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga kasvas kaupade import kõige rohkem Ameerika Ühendriikidest (50 miljoni euro võrra), Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Hollandist ning vähenes Soomest (39 miljoni euro võrra) ja Poolast.