Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ütles pressiteate vahendusel, et senine praktika ei ole end õigustanud. "Riigil on keeruline, teadmata kohalikke olusid ja arenguvajadusi, leida loovutatud varale sobiv kasutusviis. Samas tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi paremini ning saavad varale leida otstarbe, mis toetab kohalikku arengut ja elukeskkonda."

Sageli loovutatakse riigile kortereid, mis on halvas seisukorras, asuvad tühjenevates elamutes ning millel puudub turuväärtus, rääkis Kajak. Ta lisas, et need juhtumid ei ole pelgalt kinnisvaraga seotud küsimus, vaid viitavad laiemate sotsiaalsete probleemide kuhjumisele, eriti Ida-Virumaal.

"Tegemist ei ole ainult kinnisvara haldamisega, vaid üleüldise elukeskkonna kvaliteediga. Just seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalsete ja ruumiplaneerimise küsimustega, saaks siin juhtrolli," sõnas Kajak.

2019. aastal viis rahandusministeerium läbi pilootprojekti kolmes omavalitsuses, kus testiti praktilisi ja õiguslikke lahendusi kasutusest välja langenud korterite probleemile.

Projekti käigus töötati välja lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjade ja osaliselt eraomanikele kuuluvate elamute lammutamiseks. Tulemused näitasid, et tõhusaim viis probleemi lahendamiseks on just kohalikul tasandil lähenemine.

Asjaõigusseaduse muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Muudatusega nähakse ette ka riigipoolne rahaline tugi omavalitsustele, et nad saaksid loovutatud kinnisvaraga otstarbekalt tegeleda.

Aastatel 2011–2024 on riigile loovutatud kokku 606 soovimatut kinnisvaraobjekti.