Oluline pühapäeval, 13. juulil kell 21.25:

- Venemaa teatas Mõrne ja Mõkolajivka küla vallutamisest Donetskis;

- Ukraina julgeolekuteenistus tappis SBU koloneli tapnud Vene agendid;

- Ööl vastu pühapäeva suurt droonirünnakut ei tulnud;

- CBS: Trump kaalub Ukrainale taas raha saatmist;

- Põhja-Korea liider lubas Venemaale täielikku toetust sõjas Ukrainaga;

- Saksamaa hakkab tootma rakette Patriotide tarvis;

- Zalužnõi: USA võiks vananenud raketid Ukrainale anda;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit;

- Kaks Hersoni elanikku said öises pommitamises vigastada.

Venemaa teatas Mõrne ja Mõkolajivka küla vallutamisest Donetskis

Venemaa väitis pühapäeval, et vallutas Ukraina Donetski oblastis kaks küla, kui selle sõdurid jätkasid liikumist naaberoblasti Dnipropetrovski suunas.

Vene kaitseministeeriumi teatel vallutati Mõkolajivka ja Mõrne küla. Avalduses nimetati esimest venepäraselt Nikolajevkaks ja teist nõukogudepäraselt Karl Marxiks.

Külad asuvad Donetski ja Dnipropetrovski oblasti piiri lähedal.

Ministeeriumi väitel liikus Vene vägi külade vallutamiseks "sügavale vaenlase kaitsesse".

Ukraina julgeolekuteenistus tappis SBU koloneli mõrvanud Vene agendid

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas pühapäeval, et leidis ja tappis Vene agendid, keda kahtlustatakse SBU koloneli mahalaskmises Kiievis.

SBU ütles, et arvatavad Vene agendid tapeti Kiievi oblastis, kui nad avaldasid kinnivõtmisel vastupanu. Julgeolekuteenistuse avaldatud videos on näha kaht surnukeha maas lebamas.

SBU teatas varem, et üht naist ja meest kahtlustatakse seotuses kolonel Ivan Voronõtši tapmisega neljapäeval Kiievi Holossiivskõi rajoonis päise päeva ajal. 

Meedia väitel oli Voronõtš seotud Ukraina julgeolekuteenistuse operatsioonidega Venemaa kontrolli all olevatel Ukraina aladel ning ta olevat aidanud organiseerida ka Ukraina üksuste üllatussissetungi Venemaa Kurski oblastisse eelmisel aastal.

Ööl vastu pühapäeva suurt droonirünnakut ei tulnud

Ukraina õhuvägi ei ole pärast laupäeval toimunud ulatuslikku drooni- ja raketirünnakut uutest droonidest teatanud.

Siiski lasi Venemaa viimase 24 tunni jooksul Ukraina suunas kuni 60 ründedrooni. Ukraina õhuväe teatel lasid nad nendest 20 alla, 20 loeti kadunuks ja 20 tabati veel õhutõrje poolt erinevates piirkondades.

Samal ajal teatas Ukraina sõjavägi Venemaa taktikalise lennunduse aktiivsusest – juhitavate õhupommide tulistamisest Donetski ja Sumõ oblasti suunas.

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus viimase ööpäeva jooksul seitse tsiviilisikut ja vähemalt 21 sai vigastada, teatasid piirkondlikud võimud.

Ukraina sõjaväe teatel ründas Venemaa laupäeval droonidega tagalat ja ööl vastu pühapäeva rindejoont Donetski, Sumõ ja Dnipropetrovski oblastis.

Laupäeva õhtul teatasid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja õhuvägi, et Venemaa ründas Ukrainat 26 tiibraketi ja 597 drooniga, sealhulgas sadade drooniimitaatoritega.

Venemaa teatas, et viis läbi rünnaku sõjatööstuskompleksi ettevõtetele Lvivis, Harkivis ja Lutskis.

CBS: Trump kaalub Ukrainale taas raha saatmist

CBS Newsi kohaselt kaalub USA president Donald Trump esimest korda pärast ametiaja algust Ukraina lisarahastamist, vahendas The Kyiv Independent.

Allikad ütlesid CBS Newsile, et Kiievi jaoks eraldatav raha võib olla osa sõnumist, mida Valge Maja loodab saata Venemaale, kes on viimastel kuudel drastiliselt suurendanud massilisi raketi- ja droonirünnakuid Ukraina vastu.

Pole selge, kust see Ukrainale eraldatud lisaraha tuleks, kuid praegused ja endised USA ametnikud on välja toonud mõned võimalikud variandid. Ametnike sõnul on Trumpil endiselt USA presidendilt Joe Bidenilt presidendi vahendite väljavõtmise volituse alusel jäänud umbes 3,85 miljardit dollarit. 

Endiste ametnike sõnul on Trumpil ka võim konfiskeerida umbes viie miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid ja suunata see raha Ukrainasse. Ei Trump ega Biden pole seda võimu varem kasutanud.

Põhja-Korea liider lubas Venemaale täielikku toetust sõjas Ukrainaga

Põhja-Korea autoritaarne liider Kim Jong-un pakkus Vene välisministri Sergei Lavroviga peetud kõnelustel Moskvale täielikku toetust sõjas Ukraina vastu, teatas Pyongyangi riigimeedia pühapäeva varahommikul.

Venemaa agressiooni ajal on mõlema riigi sõjalised ja poliitilised sidemed aina süvenenud.

Pyongyang saatis tuhandeid sõdureid Venemaa Kurski oblastisse Ukraina vägesid tõrjuma ning varustas Vene sõjaväge suurtükimürskude ja rakettidega.

Kim ja Lavrov kohtusid laupäeval "sooja seltsimeheliku usalduse õhkkonnas", teatas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA.

Vene välisministeerium postitas Telegrami video, kus kaks meest tervitades kätt suruvad ja teineteist embavad, ning teatas, et kõnelused peeti Wonsanis, Põhja-Korea idarannikul asuvas linnas, kus avati selle kuu algul tohutu kuurort.

KCNA teatel ütles Kim Lavrovile, et Pyongyang on valmis tingimusteta toetama kõiki Venemaa juhtkonna võetud meetmeid seoses Ukraina kriisi algpõhjuse lahendamisega.

Põhja-Korea liider väljendas ka kindlat veendumust, et Vene armee ja rahvas saavutavad kindlasti võidu "riigi väärikuse ja põhihuvide kaitsmise püha ürituse täitmisel".

Ühtlasi kiitis Kim Putini silmapaistvaid juhiomadusi, öeldi artiklis.

KCNA teatel arutasid Kim ja Lavrov lisaks olulisi küsimusi seoses 2024. aasta juunis toimunud ajaloolisel Korea RDV ja Venemaa tippkohtumisel sõlmitud kokkulepete usaldusväärse elluviimisega.

Kaks ränkade sanktsioonide all olevat riiki allkirjastasid mullu Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini Pyonyangi visiidi ajal sõjalise kokkuleppe, mis sisaldas ka vastastikuse kaitse klauslit.

Lavrov ütles Kimile, et Putin loodab lähitulevikus jätkuvatele otsekontaktidele, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur TASS.

Vene ja Põhja-Korea riigimeedia teatel viibib Lavrov Põhja-Koreas pühapäevani.

Laupäeva varahommikul kohtus Lavrov oma kolleegi Choe Son-huiga ja tänas Venemaale appi saadetud "kangelaslikke" Põhja-Korea sõdureid.

Enne visiiti teatas Venemaa, et alustab kaks korda nädalas lende Moskva ja Pyongyangi vahel.

Lavrov kiitis Wonsani kui head turismiatraktsiooni, lisades: "Loodame, et see saab populaarseks mitte ainult kohalike kodanike, vaid ka venelaste seas."

Saksamaa hakkab tootma rakette Patriotide tarvis

Saksamaa käivitas rakettide tootmisliini USA Patriot-õhutõrjesüsteemide jaoks ning osa laskemoonast võidakse tarnida Ukrainale, vahendas portaal Unian Saksa kaitseministeeriumi Ukraina toetamise koordineerimisgrupi juhi kindralmajor Christian Freudingi sõnu. 

Freuding märkis, et Saksamaal käivitatud Patriot-süsteemi rakettide tootmisliin on Ühendriikidest sõltumatu.

Kindrali sõnul on esimesi Saksamaa tootmisliinil kokku pandud Patriot-rakettide tarneid oodata aastatel 2026–2027.

Ta kinnitas, et Saksamaa saab Patrioti rakette Ukrainale saata ilma USA-ga kooskõlastamata. Ta rõhutas, et see tootmisliin saab ka tulevikus olema Euroopa oma.

Saksa kantsleri Friedrich Merzi sõnul on ta arutanud USA presidendi Donald Trumpiga rohkemate Patriotide ja nende rakettide tarnimist Ukrainale. Tema sõnul ei ole lõplikku otsust veel tehtud.

Lisaks on USA välisminister Marco Rubio öelnud, et Washington arutab oma NATO-liitlastega, kas eurooplased ei võiks Ukrainale üle anda juba olemasolevaid Patriot-süsteeme. Ta märkis, et teiste seas Hispaania ja Saksamaa võiksid oma süsteeme Ukrainale üle anda.

Zalužnõi: USA võiks vananenud raketid Ukrainale anda

USA-l on suur varu kasutusest kõrvaldatud rakette, mille võiks Ukrainale anda, selle asemel et neid utiliseerida, kirjutas endine Ukraina kaitseväe ülem ja praegune suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi laupäeval Ukrainska Pravda arvamusloos.

Tema sõnul on USA endiselt sisuliselt piiramatute võimalustega ja kõige arenenuma majandusega riik. Ta rõhutas, et vananenud rakettide üleandmine Ukrainale võiks olla toimiv lahendus.

Zalužnõi märkis, et selliste rakettide tarnimine ei nõua uusi eelarvekulutusi nende utiliseerimiseks, aga Ukraina jaoks oleks eluliselt tähtis.

Suursaadik märkis, et 2023. aasta lõpuks on Ühendriikides toodetud üle 170 000 erinevas modifikatsioonis Hellfire'i raketi. Enamik neist on toodetud aastatel 1998–2018 ja nende eluiga on 20–25 aastat, mille järel tuleb relvad maha kanda või utiliseerida.

"Järelikult märkimisväärne osa vananenud relvastusest utiliseeritakse või antakse üle teistele liitlasriikidele. Ukraina saab seda võimalust kasutada, saates erinevate programmide raames süstemaatiliselt ametlikke taotlusi, põhjendades kaitsevõime operatiivse tugevdamise vajadust ja tagades USA-le varude ratsionaalse kasutuse," usub Zalužnõi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 033 930 (võrdlus eelmise päevaga +1240);

- tankid 11 016 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 983 (+3);

- suurtükisüsteemid 30 243 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1438 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1194 (+1);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 45 511 (+263);

- tiibraketid 3491 (+32);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 54 923 (+101);

- eritehnika 3929 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kaks Hersoni elanikku said öises pommitamises vigastada

Kaks Ukraina linna Hersoni elanikku vajasid arstiabi pärast seda, kui nad said öösel Korabelnõi rajooni vastu suunatud Venemaa pommitamises vigastada, teatas piirkondlik sõjaväevalitsus avalduses.

Mõlemad ohvrid viidi haiglasse. Herson on pidevalt tule all. Linn asub sisuliselt rindejoonel, milleks on Dnepri jõgi. Jõe teisel kaldal on Vene okupatsiooniväed.