Oluline kolmapäeval, 16. juulil kell 23.06:

- EK käis välja plaani luua 100 miljardi eurone fond Ukrainale aastatel 2028-2034;

- Zelenski: jõu näitamine võib sundida Putinit rahuläbirääkimistele;

- Ukraina peaminister astus tagasi;

- EL pikendas Ukraina põgenike ajutist kaitset 2027. aasta märtsini;

- Venemaa korraldas Ukrainale taas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku;

- Deepstate: Vene väed liiguvad Pokrovski suunal edasi;

- WaPo: Vene eliidis kasvab mure sõja jätkamise pärast;

EK käis välja plaani luua 100 miljardi eurone fond Ukrainale aastatel 2028-2034

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku luua Ukraina toetamiseks 2028.-2034. aasta eelarveperioodil kuni saja miljardi eurone fond.

"See on pikaajaline pühendumine Ukraina taastumisele ja ülesehitamisele," ütles eelarvevolinik Piotr Serafin.

Zelenski: jõu näitamine võib sundida Putinit rahuläbirääkimistele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et jõu näitamine võib sundida Vladimir Putinit läbirääkimiste laua taha istuma ja Ukraina ei pea seda tingimata kasutama.

"Ma tahaksin väga, et me oleksime tugevad. Jõu näitamine sunnib Putinit läbirääkimiste laua taha istuma. See ei ole fakt, et me peame seda jõudu kasutama, aga kui Venemaa teab selle olemasolust, on see juba kaalukas argument sõja lõpetamiseks," ütles Zelenski Kiievis Newsmaxi korrespondendile.

"Mäletan, et meil oli enne president Trumpi presidendiks saamist võimas heidutuspakett. Ma tahtsin, et Ameerika meile sellise paketi müüks, aga seda ei tehtud. Me rääkisime president Trumpiga nendest asjadest," märkis president.

"President Trump ning kogu Ameerika ja Euroopa teavad, et me tahame rahu ja sõja lõppu, aga venelased mõistavad ainult jõudu. Seega ainult tugevaid sanktsioone ja ainult vägevaid relvi. Me oleme valmis tegutsema jõu näitamiseks," kinnitas ta.

Ukraina peaminister astus tagasi

Ukraina parlament hääletas 16. juulil peaminister Denõss Šmõhali tagasiastumise poolt, saates sellega laiali ka tema valitsuse.

President Volodõmõr Zelenski teatas paar päeva tagasi, et soovitab peaministri ametisse esimese asepeaministri ja majandusministri Julia Svõrõdenko, kes on ametis olnud üle viie aasta.

"Olen teinud ettepaneku, et Ukraina valitsust juhiks ja selle tööd oluliselt uuendaks Julia Svõrõdenko," ütles Zelenski 14. juulil.

Parlament peab nüüd uue valitsuse eraldi hääletusel kinnitama, mis peaks juhtuma 17. juulil.

Ukrainas on poolpresidentaalne süsteem, kus riigipea nimetab peaministri, kelle peab seejärel heaks kiitma parlament. Seejärel esitab peaminister ministrite kandidaadid, kes vajavad samuti seadusandliku kogu kinnitust. Praegu domineerib parlamendis Zelenski Rahva Teenri partei.

EL pikendas Ukraina põgenike ajutist kaitset 2027. aasta märtsini

Sõja eest põgenenud ukrainlaste ajutine kaitse kestab kuni 2027. aasta märtsini, otsustati Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Ajutine kaitse tähendab, et kaitset saab pakkuda piiratud hulgale inimestele kiirema ja tavapärasest varjupaigamenetlusest lihtsama protsessiga.

EL-is otsustati ajutine kaitse kasutusele võtta 2022. aasta varakevadel pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu.

Venemaa korraldas Ukrainale taas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku

Venemaa korraldas ööl vastu kolmapäeva Ukrainale taas ulatusliku drooni- ja raketirünnaku.

Rünnak toimus päev pärast seda, kui USA president Donald Trump hoiatas, et Vene režiimi juhil Vladimir Putinil on 50 päeva aega rahulepingu sõlmimiseks või Venemaad ja selle liitlasi ootavad rängad tollid.

Ukraina õhuvägi andis mitu hoiatust pealinnale ja teistele piirkondadele suunatud Vene droonide lainest, millest ei jäänud puutumata ka rindejoonest kaugel asuvad läänepoolsed oblastid.

Õhuvägi hoiatas ka ballistiliste rakettide ohu eest.

Kirde-Ukrainas Harkivi linnas kärgatas vaid 20 minuti jooksul vähemalt 17 plahvatust.

Dnipropetrovski oblastis asuv Krõvõi Rih oli samuti massilise Shahed-droonide rünnaku sihtmärgiks. Linna sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Vikul teatas ulatuslikest elektrikatkestustest.

Plahvatustest teatati ka Odessa oblasti Izmaili linnas.

Deepstate: Vene väed liiguvad Pokrovski suunal edasi

Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud teatasid, et Vene väed liiguvad Donetski oblastis edasi. Analüütikute teatel liikusid vaenlase üksused edasi Udatšnõi lähistel, mis asub Pokrovski rindelõigul, vahendas Ukrainska Pravda. 

WaPo: Vene eliidis kasvab mure sõja jätkamise pärast

Ajaleht The Washington Post kirjutab, et USA presidendi Donald Trumpi otsus tarnida Ukrainale relvi ja tema kriitika Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini suhtes on pannud muretsema üha suuremat osa Vene eliiti.

Carnegie Venemaa Euraasia keskuse vanemteaduri Tatjana Stanovaja sõnul kasvab nende arv, kes on nördinud, et Putin sõda ei peatanud.

"Küsimus ei ole selles, kas selline kokkulepe oli tegelikult võimalik, vaid pigem valitsevas meeleolus – usus, et oli olemas võimaluse hetk, mis Putini kangekaelsuse ja irratsionaalsuse tõttu ühepoolselt kaotati," selgitas ekspert.

Ekspert märkis, et kevadel oli veel lootust, et Trump ja Putin jõuavad kokkuleppele, kuid see hääbus, kuna Ukraina ja Euroopa ei aktsepteerinud Moskva tingimusi ning enam kokkuleppele jõudmise väljavaadet ei ole.

Väljaanne viitas ka Venemaa Levada keskuse läinud nädalal avaldatud küsitluse tulemustele, mis näitasid, et 64 protsenti venelastest toetab sõja jätkamise asemel rahuläbirääkimisi.

Stanovaja märkis, et Putin ja teised otsustajad ilmselt ei taipa, et rahulolematus kasvab.

"Putini ja Moskvas võimuga seotud inimeste seisukoht on, et me ikkagi lööme Ukraina puruks," selgitas ekspert.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 037 460 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 11 025 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 995 (+2);

- suurtükisüsteemid 30 395 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1440 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1196 (+2);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 46 164 (+284);

- tiibraketid 3491 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 55 229 (+82);

- eritehnika 3932 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.