Narvas on läbi aegade olnud kasutusel kolm vappi. Põhijoontes on need kõik sarnased. Vapil on mõõgad, kahurikuulid ja kalad. 600 aastat tagasi kasutati Narva sümbolkalana tuura, hilisematel vappidel on juba teised kalad. Pakutud on harjust ja lõhet, kuid täit selgust pole siiani.

"Üle 100 aasta populaarne on olnud harjus. Tegelikult see teema levis folkloori, rahvapärimusse üsna hilja, 19. sajandi teises pooles läbi erinevate linnajuhtide. Ja teadlased on ka vaielnud, et milleks valida harjust Narva linna vapikalaks, kui harjust on nii vähe," ütles Narva muuseumi peavarahoidja Zurab Jänes.

Narva jões elutseb umbes 30 kalaliiki. Milline neist Narva linna vapile pääses, polegi ajaloolaste arvates oluline. See on pigem maitse küsimus ja inimeste maitsed muutuvad ajaga.

"Juriidiliselt, kui me vaatame neid vappe, ei ole mitte kusagil kirjas, et mis kala see vapi peal on kujutatud ja iga narvalane võib leida endale sobiva kala. Viimastel aegadel tehtud tänavaküsitlused näitavad, et sinna tulevad juba uued kalaliigid. Seal on nimetatud ahvenat ja nii edasi," lausus Jänes.

Vapid ja kalad kujundavad Narva visuaalset identiteeti ka tänapäeval. Vapikalu müüakse suveniiridena ja kasutatakse autotõketena. Linna sümbolid ehivad raekoda ja Narva vappi peab nägema iga Narva saabuv inimene.