Iraagi pealinnas Bagdadis asuvas baasis tõmbavad ameeriklased vaikselt otsi kokku. Peagi antakse baasis juhtimine üle NATO väljaõppemissioonile, mis pole lahingüksus, vaid aitab üles ehitada Iraagi julgeolekustruktuure. Allianss on siin Iraagi valitsuse palvel.

"Praegu on usaldus, kindlustunne ja suhe Iraagi relva- ja julgeolekujõudude ja valitsusega väga kõrge. Seega on meie eesmärk muuta Iraak NATO partneriks," ütles NATO Iraagi missiooni juht kindralmajor Christophe Hintzy.

Iraagi keskvalitsusel USA vägedega sama usaldust ei ole. Viis aastat tagasi Iraagi pinnal nende teadmata korraldatud ameeriklaste rünnak, milles hukkus Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani, andis hoo sisse nõudmistele, et nii USA kui ka koalitsiooniväed riigist lahkuksid. Teatud Iraagi aladel seda nüüd ka tehakse.

Ameeriklaste vägede kokku tõmbamine toimub ajal, kui tegelikult on olukord piirkonnas läinud aina pingelisemaks.

Suhtumine USA ja koalitsioonivägedesse on Iraagis erinev. Iraani mõjutatud šiiitide poliitilised ja usulised grupid sooviksid nende võimalikult kiiret lahkumist.

"Kui vaadata USA vägede Iraagist lahkumisega seotud läbirääkimisi, siis on aina rohkem kuulujutte ka USA vägede kokku tõmbamisest Süürias. See tundub olevat Iraani strateegia. Nad soovivad USA lahkumist kogu piirkonnast ja tahavad teisi veenda, et USA ei mängi sellist kaitserolli, nagu inimesed arvavad," rääkis Lähis-Ida ekspert Jon B. Alterman.

Iraagi Kurdistanis peetakse aga rahvusvaheliste vägede toetust olulisemaks, eriti arvestades ebakindlat olukorda Süürias ja äärmusrühmituse ISIS endiselt aktiivseid rakukesi.

"Kahjuks ei pea me muretsema ainult ISIS-e pärast, vaid on ka palju teisi väljakutseid, millele peame mõtlema," ütles Iraagi Kurdistani peaminister Masrour Barzani.

Ameeriklased võivad praeguse seisuga veel aasta teha Iraagi pinnalt sõjalisi operatsioone Süüriasse, mistõttu ei lahku enamik nende vägesid riigist, vaid liiguvad lihtsalt põhja, Iraagi Kurdistani poole.

"Siia Erbili baasi tuuakse tegelikult võitlejaid juurde. Ka tsiviilpoole pealt, diplomaatilise poole pealt, Ameerika Ühendriigid ehitavad siia Erbili suurt konsulaati. Siis ikkagi tundub, et ameeriklaste jalajälg siin piirkonnas saab olema üsna suur, aga ma loodan, et ka lähiajal Pentagonist tuleb täiendavad infot, sest et ka need Ameerika sõjaväeliste juhtidega siin peetud kohtumised on sellised natukene õlgu kehitavad, et ka nemad ei tea, mis Pentagoni sõnum neile järgnevateks aastateks saab olema," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Palju sõltub Iraagi sügisestest valimistest, millega otsustatakse, kas nad soovivad liitlasi riigis näha või mitte. Pärast seda on ka ameeriklaste pilt selgem.