Oluline Vene agressioonisõjas Ukraina vastu teisipäeval, 22. juulil kell 21.57:

- Ukraina luurejuht: Venemaa kulutab 1,1 triljonit dollarit eelseisvaks ulatuslikuks sõjaks valmistumiseks; 

- Ukraina delegatsiooni juhib Vene esindusega kohtumisel Türgis Umerov;

- Kreml ei oota kõnelustelt Ukrainaga läbimurret;

- Venemaa pommitas Sumõ ja Odessa oblastit;

- Ukraina ründas Vene sõjatööstusele olulist tehast;

- Šmõhal ja Rutte arutasid algatust USA relvade hankimiseks Ukrainale;

Ukraina luurejuht: Venemaa kulutab 1,1 triljonit dollarit eelseisvaks ulatuslikuks sõjaks valmistumiseks

Venemaa plaanib järgmise 11 aasta jooksul kulutada umbes 1,1 triljonit dollarit taasrelvastumisele, valmistudes potentsiaalseks ulatuslikuks sõjaks, teatas Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov.

Moskva on käivitanud oma ambitsioonikaima relvaprogrammi pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa mobiliseerib kõiki ühiskonna sektoreid oma sõjalise võimekuse suurendamise toetamiseks, ütles Budanov.

"Vene Föderatsiooni poliitika, majandus ja ühiskond on täielikult mobiliseeritud, et olla valmis eelseisvaks ulatuslikuks sõjaks," ütles Budanov Ukraina suursaadikute aastakoosolekul.

Selle reformi osana on Venemaa juba loonud kaks uut sõjaväeringkonda – Moskva ja Leningradi – ning valmistub moodustama täiendavaid diviise ja sõjaväeüksusi. Budanovi sõnul pole Kremli eesmärk mitte ainult piirkondlik domineerimine, vaid ka globaalse korra ümberkujundamine.

Budanov hoiatas ka, et Venemaa viib välismaal läbi hübriidoperatsioone, sealhulgas küberrünnakuid ja desinformatsioonikampaaniaid, mille eesmärk on õõnestada demokraatiaid.

"Moskva eesmärk on peale suruda riikidele oma nägemust tulevasest maailmakorrast, kus suurriikidel, eelkõige Vene Föderatsioonil, on täielik võim, monopol kõigi kriitiliste ressursside üle ja nad otsustavad maailma saatuse suletud ringis," ütles Budanov.

Tema kommentaarid järgnevad lääne luureteenistuste üha suurenevale hulgale hoiatustele Venemaa pikaajalise sõjalise võimekuse suurendamise kohta. Eelmisel aastal ütles Saksamaa luurejuht Bruno Kahl, et Moskval on 2030. aastaks sõjaline võimekus NATO ründamiseks.

Ukraina delegatsiooni juhib Vene esindusega kohtumisel Türgis Umerov

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et nende delegatsiooni juhib Türgis kolmapäevaks kavandatud kohtumisel Venemaa esindusega riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov.

"Kantseleijuht Andri Jermak andis aru meie diplomaatilise töö koordineerimisest Euroopa ja Ameerika Ühendriikide partneritega. Andsin korralduse moodustada delegatsioon läbirääkimisteks Venemaa poolega. Delegatsiooni juhib Rustem Umerov ning delegatsiooni kuuluvad Ukraina luureteenistuse, välisministeeriumi ja presidendi kantselei esindajad," kirjutas Zelenski teisipäeval Telegramis.

"Arutasin täna Rustem Umeroviga vangidevahetuse ettevalmistamist ja teist kohtumist Türgis Venemaa poolega. Umerov teatas, et kohtumine on plaanis kolmapäeval," ütles Zelenski esmaspäevaõhtuses pöördumises pärast kohtumist Umeroviga.

Lisaks andis Umerov kohtumisel aru Istanbulis Venemaaga toimunud teise kohtumise kokkulepete täitmisest ja kokkuleppest uue kohtumise osas lähitulevikus.

"Ukraina on valmis tegema võimalikult tõhusat tööd, et vabastada meie inimesed vangistusest ja saada tagasi röövitud lapsed, samuti peatada tapmised ja valmistama ette juhtide kohtumine selle sõja tõeliseks lõpetamiseks," lisas president.

Zelenski rõhutas, et Ukraina seisukoht on võimalikult läbipaistev.

"Ukraina ei ole seda sõda kunagi tahtnud ja just Venemaa peab lõpetama sõja, mille nad ise alustasid," sõnas riigipea.

Kreml ei oota kõnelustelt Ukrainaga läbimurret

Kreml teatas teisipäeval, et ei oota eelseisvalt kolmandalt kõnelusvoorult Ukrainaga läbimurret.

"Meil ei ole mingit põhjust loota imelist läbimurret," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele kolmapäevaste läbirääkimiste kohta.

Ukraina ründas Vene sõjatööstusele olulist tehast

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva droonirünnaku Venemaa vastu. Üks asjaga kursis olev Ukraina ametnik ütles, et rünnati ka Vene sõjaväega seotud olulist objekti. 

Venemaal asuva Samara oblast kuberner väitis, et tööstusrajatise ründamise käigus hävitati mitu drooni. Ukraina riikliku julgeoleku nõukogu ametnik ütles, et sihikule võeti piirkonnas asuv naftakeemia rajatis, mis varustab Vene sõjatööstust olulise toorainega, vahendas The Kyiv Independent. 

Venemaa pommitas Sumõ ja Odessa oblastit

Venemaa droonirünnaku tõttu sai Sumõ oblastis vigastada vähemalt 13 inimest, nende seas ka viieaastane laps. Sumõ oblasti kuberner teatas, et vaenlane ründas droonidega Putvõlis asuvat tsiviiltaristut, vahendas The Kyiv Independent. 

Venemaa jätkas ka Odessa oblasti terroriseerimist, piirkonnas käivitusid õhuhäiresireenid. Sadamalinnas Odessas toimusid plahvatused, kannatanute arv pole veel teada, vahendas Ukrainska Pravda. 

Šmõhal ja Rutte arutasid algatust USA relvade hankimiseks Ukrainale

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal ja NATO peasekretär Mark Rutte arutasid uut algatust, mis võimaldaks liitlastel hankida Ukrainale USA relvi.

"Oleme tänulikud kõigile riikidele, kes on väljendanud valmisolekut liituda," sõnas kaitseminister.

Vestlus NATO peasekretäriga toimus pärast Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi viimast kohtumist. Kaks ametiisikut tegid kokkuvõtte kohtumise tulemustest ja koordineerisid edasisi samme.

Šmõhal tänas alliansi juhti tema tugeva kõne eest Ukraina toetuseks istungjärgu ajal.

Ukrinform tõi välja, et 21. juulil toimunud 29. Ukraina kaitse kontaktrühma kohtumise osalejad arutasid Ukraina relvajõudude kaitsevõime tugevdamist.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles kohtumisel, et Ukrainal napib endiselt õhutõrjesüsteeme, rakette, suurtükimürske ja kaugrelvi.

"Me peame päästma meie tsiviilisikute ja meie sõjaväelaste elusid. Selleks pean ma taas kutsuma suurendama abi Ukrainale. Meil on endiselt kriitiliselt puudu õhutõrjesüsteemidest ja neile mõeldud rakettidest, kaugmaarelvadest, suurtükimürskudest, soomukitest, evakuatsioonivarustusest, elektroonilise sõjapidamise seadmetest, radaritest, mehitamata süsteemidest ja muust," rääkis Sõrskõi.

Rutte kinnitas esmaspäeval Ukraina kaitse kontaktrühma kohtumisel, et Kiievi liitlased jätkavad koostööd USA relvade ostmiseks Ukrainale.

"On heameel suhelda täna Ukraina kaitseküsimuste kontaktgrupi kaitseministritega. Me jätkame tihedat koostööd, et pakkuda Ukrainale vajalikku toetust, sealhulgas uue algatuse kaudu, mis annab liitlastele uue juurdepääsu USA varustuse ostmiseks Ukrainale NATO kaudu," kirjutas Rutte pärast kohtumist sotsiaalmeedias.

Ukraina peastaap: ööpäevaga leidis aset 176 lahingkokkupõrget

Viimase 24 tunni jooksul leidis Ukrainas aset 176 lahingkokkupõrget, teatas relvajõudude peastaap Facebookis Venemaa sissetungi käsitlevas operatiivteabes.

"Uuendatud andmete kohaselt sooritas vaenlane eile 25 raketiga kaks raketirünnakut ja 74 õhurünnakut Ukraina üksuste positsioonidele ja asulatele, heitis 122 liugpommi ja saatis välja 3832 kamikaze-drooni. Vaenlane sooritas ka 5387 suurtükirünnakut, sealhulgas 56 mitmikraketisüsteemidest," märkis peastaap.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 044 250 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

- tankid 11 038 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 035 (+7);

- suurtükisüsteemid 30 680 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1445 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1199 (+0);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 47 437 (+256);

- tiibraketid 3533 (+18);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 55 953 (+94);

- eritehnika 3935 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.