Martin Luther King jr mõrva ümber on aastakümneid levinud vandenõuteooriad ning mitmed Kingi perekonnaliikmed on olnud dokumentide avaldamise vastu.

Kingi kaks last tegid esmaspäeval ühisavalduse, milles rõhutasid, et nende isa mõrv on olnud avalikkuse tähelepanu all juba aastakümneid, kuid palusid ametnikel suhtuda dokumentide avaldamisel lugupidavalt, mõeldes perekonna jätkuvale leinale.

Martin Luther King jr mõrvati 4. aprillil 1968. aastal, kui kodanikuõiguste eest võitleja oli 39-aastane. Perekonda teavitati dokumentide avaldamisest ette ning nende juriidiline meeskond sai toimikutega tutvuda.

Avalikustatud materjalid hõlmavad hinnanguliselt enam kui 200 000 lehekülge dokumente, mis olid kohtu määrusega salastatud alates 1977. aastast, mil FBI need esimest korda kogus.

Valimiskampaania ajal lubas Donald Trump ameeriklastele, et avaldab nii Kingi kui ka endise presidendi John F. Kennedy mõrva puudutavad dokumendid.

Jaanuaris allkirjastas Trump ka korralduse, mis tühistas mõrvadega seotud dokumentide salastatuse. Kennedyga seotud failid avalikustati märtsis.

Veel pole selge, kas avalikustatud toimikud heidavad uut valgust Kingi kodanikuõiguste liikumisele või tema mõrvale.

Trumpi kriitikud on aga märkinud, et Kingi dokumentide avaldamine toimub ajal, mil administratsiooni süüdistatakse läbipaistvuse puudumises seoses seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteini toimikutega.

Möödunud nädalal avaldas väljaanne The Wall Street Journal artikli, mis kirjeldas väidetavalt Epsteinile saadetud Trumpi kirja.

Trump eitab kirja kirjutamist, nimetades lugu pahatahtlikuks ja laimavaks. President kaebas The Wall Street Journali ka kohtusse, nõudes väljaandelt vähemalt kümne miljardi dollari suurust kahjutasu.

Esmaspäeval teatas Valge Maja, et eemaldab väljaande The Wall Street Journali esindaja pressidelegatsioonist, mis reisib sel nädalal koos president Trumpiga visiidile Šotimaale.