Eestis välja antud kaartidega siinsetes müügikohtades tehtud maksete käive oli 1,9 miljardit eurot, mis on 14,6-protsendine kasv võrreldes eelmise kvartaliga. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes käive 2,2 protsenti.

Välismaal oli Eesti pangakaartidega maksete käive 213 miljonit eurot, mis jäi samale tasemele võrreldes esimese kvartaliga.

Kokku sooritati Eesti pangakaartidega oste 2,8 miljardi euro eest, mis on 5,1 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga.

Kaardimakseid tehti käibe kohaselt 33 protsenti toidu- ja esmatarbekauplustes, teisel kohal olid maksed majutus- ja toitlustusasutlustes 11 protsendiga ning tanklates sooritati 6,6 protsenti maksetest.

80 protsenti kaardimaksetest, mis Eestis teises kvartalis tehti, olid viipemaksed. Kaardimaksete arv Eesti müügikohtades oli juunis 34 117,5 ning nendest viipemaksed moodustasid 27 520,5.

Viipemaksete arvu püsivat tõusu on Eesti Pank tähendanud 2019. aastast, ütles ERR-ile Eesti Panga maksekeskkonna arendamise allosakonna juhataja Teet Puusepp

"Esiteks on järkjärgult üle mindud selliste pangakaartide kasutamisele, mis võimaldavad viipemakseid ning teiselt poolt on ka üha rohkem kaarditerminale (POS terminalid) ja kassasüsteeme sellised, millel on võimekus viipemakseid ka vastu võtta. Samuti soodustavad viipemaksete kasutamist ka pankade uued tooted/teenused, mis võimaldavad kaadiga maksmist ka turgudel, laatadel ja väiksemates ebaregulaarsetes müügikohtades," tõdes Puusepp.

"Viipemaksete laialdane kasutuselevõtt on üldjoontes positiivne, kuna see suurendab maksete kiirust ja kasutusmugavust. Samas võivad viipemaksetega kaasas käia ka teatud turvariskid, eriti olukordades, kus kaart kaob või varastatakse, kuna väiksemaid tehinguid saab teha ilma PIN-koodita. Siiski on need riskid enamasti piiratud ja pankade kehtestatud tehingulimiidid ning hüvitamispõhimõtted aitavad kasutajat kaitsta, eeldusel, et inimene ise tegutseb sellises olukorras kiiresti ja vastutustundlikult," nentis Puusepp

Teises kvartalis sooritati päevas 21,4 miljoni euro väärtuses kaardimakseid Eesti müügikohtades. E-oste Eesti kaartidega sooritati päevas seitsme miljoni euro väärtuses.

Keskmise kaardimakse summa püsis poolaasta vältel 19 eurot.

Riigisiseseste pangaülekannete käive oli 58,4 miljardit eurot, mis ei olnud kaardimaksed. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas maksete käive 10,8 protsenti ning võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 2,3 protsenti.

Piiriüleste pangaülekannete käive oli teises kvartalis 43 miljardit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 37,2-protsendiline kasv. Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes oli kasv 24,8 protsenti.

38,1 protsenti kasvas ka piiriüleste laekuvate pangaarvete käive võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga ning 27 protsenti võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga.

2025. aasta teises kvartalis oli piiriüleste laekuvate pangaülekannete kogumaht 43,9 miljardit eurot.

"Nõnda suure piiriüleste maksete käibe kasvu peapõhjus on maksete vahendamise teenus, mida Eesti pangad osutavad muuhulgas ka üle-euroopalistele maksevahendajatele ja mis kasvas teises kvartalis jõudsamalt," märkis Puusepp.

Sularaha võtmine Eesti pangaautomaatides kasvas 15,8 protsenti teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga. Aastavõrdluses kahanes sularaha väljavõtt 3,5 protsenti.

Keskmine pangaautomaadist võetud sularahasumma oli 167 eurot, eelmises kvartalis oli keskmine summa 165 eurot.