Maavärina magnituudiks mõõdeti 8,8. Samasugune mõju oleks ühe triljoni kilogrammi lõhkeaine plahvatusel.

Maavärina epitsentri läheduses ega ka kaugemal maavärinapiirkonnas eriti kedagi ei ela, seega ei saanud tugevas värinas keegi viga ega surma ja ka varaline kahju jäi väikseks. Samamoodi läks hiidlainega.

Kui tsunamihäire välja kuulutati, oli hirm Jaapanist Peruuni suur, sireenid üürgasid, inimesed kogunesid katustele ja kõrgematesse kohtadesse. Need, kes said, põgenesid rannikualalt sootuks.

Kui aga hiidlaine Hawaiil, Prantsuse Polüneesias, Jaapanis ja mujal rannani jõudis, selgus, et see oli kardetust palju madalam ning purustavat väge sel õieti polnudki.

"Hoiatuse praegune tase tähendab, et tugevad voolud või ohtlikud lained võivad tabada neid, kes on vees või selle vahetus läheduses. Rannal või sadamaaladel võib tulla üleujutusi. Kes on evakueeritud, võivad aga rahulikult koju tagasi tulla,
vastavalt koduvaldade hinnanguile ja juhiseile," sõnas Hawaii Rahvuskaardi ülem Stephen Logan.

Suuremas osas Vaikse ookeani rannikust, aga mitte kõikjal, on tsunamihoiatus juba tühistatud. Seismoloogid hoiatavad siiski, et maavärinale võivad järgneda pea sama tugevad järeltõuked, mis ka hiidlaineohu uuesti päevakorda toovad.

Venemaa Kamtšatka poolsaarel asuv Kljutševskaja vulkaan hakkas aga kolmapäeval pärast võimsat maavärinat Venemaa idaranniku lähedal purskama.

Venemaa teaduste akadeemia teatas Telegrami postituses, et vulkaani läänenõlval on täheldatud põlevat kuuma laavat.

"Vulkaani kohal on võimas kuma ja on kuulda plahvatusi," lisati postituses.

Kamtšatka oblastis asuv Kljutševskaja vulkaan on 4750 meetrit kõrge ja purskas viimati 2023. aastal. Vulkaan asub umbes 450 kilomeetrit oblasti pealinnast Petropavlovsk-Kamtšatskist põhja pool.